/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2019/02/04/11764356t1hcf9c.jpg)
Uue uuringu kohaselt on Parkinsoni tõbi muutumas pandeemiaks, vahendab Medical News Today. Ühelt poolt on see kindlasti seotud keskmise eluea tõusuga, samas toovad teadlased välja kummastava seose Parkisnoni haiguse ja suitsetamise vahel.
Parkinsoni “pandeemia” liigub läänest itta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parkinsoni tõbi on neurodegeneratiivne seisund, kus aja jooksul muutuvad isegi lihtsad liigutused raskeks. Kui haigus progresseerub, kaasneb sellega paraku sageli ka dementsus.
19. sajandil oli Parkinsoni tõbi veel üsna haruldane: näiteks 1855. aastal suri Parkinsoni tõttu 22 inimest Ühendkuningriigis. Täna elab Ameerika Ühendriikides selle haigusega umbes pool miljonit inimest.
Kuna Parkinsoni tõbi mõjutab peamiselt eakaid, tähendab inimkonna keskmise vanuse pidev kasv Parkinsoni tõve sagenemist.
Hiljuti avaldas liikumishäirete valdkonna ekspertide rühm artikli Parkinsoni tõve ajakirjas pealkirjaga "Uued tõendid Parkinsoni pandeemia kohta".
Kuigi tavaliselt peetakse pandeemiast rääkides silmas haigusi, mis levivad inimeselt inimesele, nimetatakse Parkinsoni tõve levikut siiski just selle nimega – kuigi sellesse ei sa nakatuda, mõjutavad selle levikut sarnased sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised olud riigis. Pandeemiale on omane ka haiguse levimine ühes piirkonnast teise - Parkinsoni tõve puhul näib, et haigus liigub läänest itta.
Tubaka üllatav mõju
Ülemaailmselt on tubakat suitsetavate inimeste arv viimastel aastakümnetel oluliselt vähenenud ja seda peetakse väga positiivseks näitajaks.
Siiski näib, et tubakas vähendab Parkinsoni tõve riski. Mõned uuringud on näidanud, et suitsetamine võib vähendada riski isegi rohkem kui 40 protsenti. Tubaka tarbimise vähendamine võib seega suurendada Parkinsoni tõve üldist esinemissagedust.
Allikas: Medical News Today
Neuroloogilised häired on üks peamiseid põhjuseid, miks inimestele määratakse puue. Nendest kõige kiiremini kasvab Parkinsoni tõve diagnooside hulk. Aastatel 1990–2015 kahekordistus Parkinsoni tõvega inimeste arv ja jõudis 6,2 miljoni inimeseni. 2040. aastaks prognoositakse diagnooside kasvu 12 miljonini.
Teadlaste ees on nüüd suur väljakutse – arendada välja paremaid ravimeid. Praegu on kõige tõhusam ravi levodopa, mis on 50 aastat vana ja sellel on mitmeid ebamugavaid kõrvaltoimeid.
Kuigi see hiljutine analüüs on murettekitav, lõpetavad uurijad siiski lootusrikkalt, lisades, et "Parkinsoni pandeemia on ennetatav, mitte vältimatu."