/nginx/o/2011/01/25/504080t1h61a2.jpg)
Kolmapäeval kell 16 avaneb Eestis esmakordselt dementsuse-teemaline usaldus-ja infoliin (6 446 440), kus hakatakse nõustama dementsusega diagnoositud inimesi ja nende lähedasi, aga ka spetsialiste ja teenuseosutajaid. Nõu saab küsida viiel päeval nädalas.
Infoliini pakub dementsusest puudutatud inimestele ja spetsialistidele vajalikku kuulamist, tuge ja praktilist nõu lahendusteni jõudmisel.
“Infoliin pakub võimalust anonüümsuseks, aitab peale diagnoosi uues olukorras orienteeruda ning leida kõige parema olemasoleva abi ja nõu võimalikult kodukoha lähedal. Infoliin aitab aru saada nii haiguse olemusest kui annab nõu kriisis,” sõnas Dementsuse Kompetentsikeskuse tegevjuht Miret Tuur.
Dementsuse usaldus- ja infoliin (6 446 440) on avatud igal tööpäeval 4 tundi ning infoliini nõustajad on dementsuse valdkonna eksperdid: arstid, tegevusterapeudid, sotsiaaltöötajad, õppejõud ja dementsusega inimeste kogenud lähedased. Kui telefoni teel jääb mõni probleem lahendamata, siis pöörduja loal tegeletakse ja nõustatakse teda edasi juhtumi põhiselt, kaasates vajadusel muid spetsialiste.
Dementsusega patsiendi lähedane Chris Ellermaa kommenteeris, et lähedase inimese dementsuse diagnoosi kinnitumise järgseid tundeid on raske kirjeldada.
“Tekib mitmeid küsimusi, millele tahaks vastust inimeselt, kellel on kogemused ja kokkupuuted sarnaste probleemidega. Tundsin väga puudust nõustamisest, aga ka lihtsalt vestlusest, mis rahustab ja annab suunavat abi. Teadmine, et sa ei ole üksi dementsusega kaasnevate väljakutsetega, on väga oluline. Usun, et loodud infoliin aitab paljusid saatusekaaslasi ja kergendab veidike nende murekoormat. “
Viljandi Haigla juhatuse esimees Priit Tampere lisas, et infoliin koondab endas Eestis esmakordse pädevuse dementsuse teemal. Seetõttu on see infoliin abiks ka sotsiaaltöötajatele ja arstidele, kes oma töös dementsusega patsientide ja nende peredega kokku puutuvad, kuid ei ole veel piisavat väljaõpet saanud.
“Helistama oodatakse ka kohalike omavalitsuste esindajaid, sotsiaaltöötajaid, teenusepakkujaid (nt hoolekandeasutuste personali) ja teisi valdkonnaga kokku puutuvaid spetsialiste, kes vajavad nõustamist või tuge kas dementsussündroomiga inimese teenusevajaduse korraldamise kohta või näiteks nõustamist mõne spetsiifilisema teenuse kohta.”
/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)