ITK pakub kaugelearenenud eesnäärmevähi patsientidele uut ravi

Pehmetesse kudedesse – lümfisõlmedesse, maksa, kopsudesse – levinud eesnäärmekasvajate raviks siiani radioaktiivset raviainet olemas ei olnud.

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Andriy Popov

Ida-Tallinna Keskhaigla alustas detsembris Eestis esimesena kaasaegsel teragnostika printsiibil baseeruvat uut tüüpi ravi kaugelearenenud eesnäärmevähi patsientidele.

Ida-Tallinna Keskhaigla koduleht kirjutab, et haigla alustas esimesena Eestis eesnäärme kaugelearenenud vähkkasvaja ravi radioaktiivse preparaadiga Luteetsium-177-ga märgistatud prostata-spetsiifiline membraaniantigeen, mis koguneb kasvajarakkudesse kogu kehas, ja tänu millele on võimalik ravida ka väga ulatusliku levikuga vähkkasvajat. Sama meetodit kasutatakse Põhjamaades veel vaid Soomes.

„Ravi planeerimise käigus tuleb kindlaks teha, kas kasvajarakud on võimelised koguma PSMA-d, mida saadakse teada 18F-PSMA PET/KT uuringu käigus. Antud uuringutega alustati Ida-Tallinna Keskhaiglas käesoleva aasta jaanuaris,“ ütles ITK nukleaarmeditsiinikeskuse juhataja Anne Poksi.

177Lu-PSMA ravist on eriti suur abi patsientidele, kellel esineb haiguse progressioon vaatamata pidevale hormoon- ja keemiaravile või kes keemiaravi enam ei talu selle kõrvaltoimete tõttu.

177Lu-PSMA ravim manustatakse veeni, patsient pääseb haiglast koju ravijärgsel päeval. Ravi korduste arv ning sagedus on individuaalne, see sõltub patsiendi seisundist ning ravi efektiivsusest. Harilikult korratakse 177Lu-PSMA ravi 2 – 6 korda 4 – 6 nädalaste intervallidega.

Ida-Tallinna Keskhaiglas tegeleb eesnäärmevähi raviga multidistsiplinaarne meeskond, kuhu kuuluvad uroloogid, onkoloogid, patoloogid, radioloogid ning nukleaarmeditsiini- ja kiiritusravi arstid.

Esimest isotoopravi protseduuri 177Lu-PSMA-ga oli detsembris Ida-Tallinna Keskhaiglas kohapeal nõustamas ja toetamas nukleaarmeditisiini professor Kalevi Kairemo Helsingist.

  • Eestis haigestub Vähiregistri andmetel igal aastal eesnäärmevähki üle 1000 mehe. Enamusel neist avastatakse haigus enne, kui see on jõudnud levida eesnäärmest kaugemale ning suure tõenäosusega õnnestub sellistel patsientidel raviga terveneda.
  • Seevastu kaugele levinud eesnäärmevähki täielikult välja ravida pole võimalik, mistõttu oma ülejäänud elu vältel kasutatakse haiguse kontrolli all hoidmiseks erinevaid raviviise.
  • Kaugele levinud eesnäärmevähk annab tavaliselt siirdeid luudesse ja lümfisõlmedesse, harvem kopsu, maksa jt. organitesse, mistõttu rakendatakse sageli  hormoonravi ja keemiaravi. Kui kaugsiirdeid on vähe, võidakse lisaks kasutada välist kiiritusravi.
  • Luusiirete korral kasutatakse ühe ravimeetodina ka radioaktiivseid preparaate, mis osaledes luu ainevahetuses, liiguvad kasvajarakkude vahetusse lähedusse ja suudavad nende kasvu pidurdada või lausa surmata.
  • Pehmetesse kudedesse – lümfisõlmedesse, maksa, kopsudesse – levinud eesnäärmekasvajate raviks aga siiani radioaktiivset raviainet olemas ei olnud.
Tagasi üles