75aastane inimene on keskmiselt saanud 200 nohu

Foto: Sille Annuk / Postimees

Inimese nina on tähtis organ, see on osa hingamiselundkonnast, mis tajub lõhnu. Lõhnad stimuleerivad ninas paiknevaid retseptoreid, mis seejärel saadavad närviimpulsid ajju. Kuigi inimese lõhnataju pole nii hea kui teistel imetajatel, suudame siiski eristada üle 10 000 lõhna.

Meie maitsetaju sõltub suurel määral lõhnatajust. Nina tähtsus toidu maitsmisel tuleb esile, kui oleme nohus – kinnise ninaga maitsetaju kahaneb.

Nina limaskest sisaldab rohkesti väikeseid veresooni, mis soojendavad sissehingatavat õhku. Nina vooderdavad peenikesed karvad aitavad võõrkehi kinni pidada ja takistavad nende pääsu kopsudesse. Hingamine toimub ühe ninasõõrmega korraga – sõõrmed sulguvad kordamööda, et võimaldada limaskestadel taastuda neid sisse- ja väljahingamisel läbiva õhu kuivatavast toimest.

Mis on nohu?

Nohu tähendab eritise rohkenemist ninast, aevastushoogusid ja nina kinnisust.

Äge nohu on nädala või enam kestev nina limaskesta põletik. Ägeda nohu ehk riniidi tavalised põhjustajad on rino-, adeno- või koronaviirus. Seetõttu ei ole mõtet haigust ravida antibiootikumidega, need ei suuda viirustest jagu saada.

Nohu peiteperiood on 1–4 päeva. Peamine nakkustee on nina-neelu kaudu sisenev piisknakkus. Välistatud pole ka viiruse levik otsese kontakti kaudu. Seetõttu levib haigus köhides-aevastades ja nakatanud inimesega kokku puutudes küllaltki kergesti.

75 eluaasta jooksul on inimene keskmiselt 200 korda nohus olnud, üks nohu kestab 2–6 päeva. Sellegipoolest pole siiani nohuravis suurt läbimurret toimunud.

Nohuravi vaid leevendab

Ravi on reeglina suunatud sümptomite leevendamisele. Ravivahendid on aerosoolid, tilgad ja tabletid, kinnise nohu korral on abiks ka auru inhalatsioon.

Ägeda nohu korral on hea loputada nina 3–4 korda päevas loodusliku mereveega. Seda on saadaval nii isotoonilise kui ka hüpertoonilisena. Viimane aitab nina lahti teha, kuid ei sobi pikaajaliseks tarvitamiseks, sest sel on teatud kuivatav toime. Soolaaerosoole on saadaval nii puhtal kujul kui ka eukalüptiõli ja erinevate mineraalidega.

Kui soolalahusega loputamine tulemust ei anna, võib lisaks kasutada ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavaid ravimeid. Neid on saada pipetiga või pihustina, viimane on parem, sest jaotub ninalimaskestal ühtlasemalt.

Mõlemad ravimid vähendavad ninalimaskesta turset ja kergendavad ninahingamist. Oksümetasoliin on siiski viskoossem ja mõjub pikemat aega.

Ent nende ravimite toime kipub pikemal kasutamisel nõrgenema, see omakorda võib tekitada tugeva ninakinnisuse tunde, mis sunnib ravimit pidevalt kasutama. Sedasi võib tekkida nina limaskestade krooniline turse. Seepärast ei tohi neid ravimeid kasutada kauem kui 7 päeva.

Saadaval on ka eeterlikke õlisid sisaldavad tilgad ja aerosoolid, need pehmendavad nina limaskesta, aitavad säilitada niiskust ja kergendavad ninahingamist. Võib kasutada pikka aega järjest.

Täiendava ravina kasutatakse nohutablette. Looduslikke komponente sisaldavad tabletid sobivad leevendama sinusiidi ägenemist ja põletikku ning vedeldavad ninasekreeti.

Pseudoefedriini tablette kasutatakse ninalimaskesta turse alandamiseks. Ettevaatlikud peavad olema patsiendid, kellel on kõrge vererõhk, kõrgenenud silmasisene rõhk või eesnäärme healoomuline suurenemine.

Krooniline nohu kestab aastaid

Peale tavalise, ägeda nohu esineb päris palju aasta ringi kestvat nohu. Kroonilise nohu sümptomid on üldiselt samad mis ägedal nohul: ninakinnisus, aevastamine ja limaeritus. Mõnikord muutub äge nohu krooniliseks, mis võib kesta aastaid.

Umbes pooltel juhtudel on tegemist allergiaga. Sageli täheldatakse ka püsiva iseloomuga mitteallergilist ehk vasomotoorset nohu, mille tüüpilisem kaebus on ühe ninapoole kinnisus. Seda põhjustab nina limaskesta tundlikkuse tõus: nohunähud ilmnevad mõne keskkonnateguri (temperatuur, niiskus) muutudes või reaktsioonina tugevatele lõhnadele.

Ninalimaskestasid võib püsivalt ärritada ruumides olev tolm. Tihti areneb püsiv nohu nina limaskesta turset alandavate preparaatide pikaajalise tarvitamise tagajärjel – kujuneb nn medikamentoosne ehk ravimnohu.

Püsiva nohu ohjeldamiseks peab eelkõige vältima nohu esilekutsuvat tegurit.

Raviks kasutatakse paikse toimega ravimeid või suukaudseid ravimeid (võib kasutada kombineeritult). Allergilise nohu vastu on tõhusad glükokortikoidid ninaaerosoolina. Tihti ravivad need efektiivselt ka mitteallergilist nohu.

Kroonilist nohu tuleb mõnikord ravida kirurgilisel teel. Püsiva limaskesta turse või paksenemise korral võib seda mehhaaniliselt vähendada, rakendades karbikute kirurgiat või laserravi.