Tobedana tunduv nipp võib aidata mälu parandada
31. detsember 2018, 10:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meil kõigil esineb väikeseid mäluhäireid – näiteks läheme kööki ja ei suuda enam meenutada, miks me sinna läksime.
Väikesed mälulüngad on tavalisemad kui me arvame ja need pole sugugi märgiks Alzheimerist või näiteks algavast dementsusest, vahendab Harvard Health.
Sellised mälulüngad muutuvad sagedasemaks pärast 50. sünnipäeva – ajus rakutasandil toimuvad muutused muudavad vahel lihtsalt nn töötlemisprotsessi aeglasemaks ja nii ongi kohati keeruline meenutada just äsja kuuldud infot või ammuste tuttavate nimesid.
Vananemisprotsessi tagasi keerata ei saa, kuid väikeste nippidega saab muuta oma igapäevaseid tegevusi, et need toetaks aju info saamisel ja selle hoidmisel. Mõni neist on väga tuntud, teine tundub tobedana, aga toimib.
Korrasta oma asju nii, et igal esemel oleks oma kindel koht
Kasuta märkmepaberit, telefoni teadaandeid vms, et meeles pidada oma kohtumisi, arstiaegu jms
Kui peate meeles pidama näiteks mobiilinumbrit, jätke see meelde osade kaupa – esimesed neli ja tagumised neli numbrit. Ajul on numbreid nii kergem meeles pidada. Sama meetodit võib kasutada juhiseid meelde jättes jne
Kordamine on tarkuse ema – ütleb nii ju eesti vanasõnagi. Saadud juhiseid või infot korrates jääb see paremini meelde. Uue inimese nime kohe mitu korda lausetes kasutades meenub see hiljem kergemalt.
Loo seoseid meeles peetava asja kohta.
Kui on võimalik, tegele millegi uue õppimisega, see hoiab aju paremas vormis.
Kujutle tegevusi ette. Kui pead poest piima tooma, kujuta poodi minemist, piima võtmist ja selle eest maksmist endale vaimusilmas ette. See võib tunduda tobe, aga on tõestatud, et sellest on kasu.
Ole seltskondlik, sest uuringud näitavad, et isegi kümme minutit suhtlemist päevas mõjub ajule väga hästi.