Retseptiravimid saavad endale turvaelemendi

FOTO: SCANPIX

Kuula artiklit

Alates 9. veebruarist käivitub Eestis ravimi ehtause kontroll, mis tähendab, et kui retseptiravim võetakse kasutusele haiglas või müüakse patsiendile, deaktiveeritakse ravimikarbil olev kood, mistõttu on väiksem tõenäosus, et inimeseni võiks jõuda võltsravim.

Kõik Euroopas toodetavad retseptiravimid peavad hakkama kandma unikaalset identifitseerimistunnust. Ravimite ehtsuse kontrollimiseks on loodud süsteem, mis koondab teavet kõigi ravimite turvaelementide kohta. Eestis hakkab andmekogu süsteemi haldama Ravimite Ehtsuse Kontrollisa SA (REKS).

“Kõik Eestis tegutsevad jaeapteegid, haiglaapteekid ja hulgimüüjad peavad alates järgmise aasta 9. veebruarist ühinema ravimite ehtsuse kontrolli süsteemiga ning olema valmis serialiseeritud ravimipakendeid kontrollima. Alates sellest hetkest toimub ravimit patsiendile müües või näiteks haiglas kasutusele võttes pakendil oleva unikaalse koodi kontroll, mille järel kood deaktiveeritakse ning seda koodi uuesti kasutada ei saa,” selgitas Euroopas võltsravimite direktiivi rakendamist REKS-i juhatuse esimees Raul Mill.

Selle aasta novembrist algas Eestis võltsravimite ehtsuse kontrolli süsteemi piloteerimine valitud Benu Apteek Eesti OÜ ja Terve Pere Apteek OÜ apteekides, Magnum Logistics OÜ hulgimüügilaos ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA haiglaapteegis.

WHO andmetel sureb igal võltsravimite tõttu maailmas ligikaudu miljon inimest ja iga kümnes madala või keskmise sissetulekuga riigis müüdav ravimipakend on kas võltsitud või ebakvaliteetne toimeaine osas.

“Kogu süsteemi testimine toimub piloodi ajal pärisravimitega, et süsteem „päris elus“ läbi testida ja võimalikud tehnilised vead üles leida ning kõrvaldada. Lisaks tehnilisele testimisele on oluline läbi mängida ka vajalikud tööprotsessid ning võimalikud stsenaariumid. Näiteks, kuidas peab toimima apteek või hulgimüügifirma, kui ta ravimit müües selle ehtsust kontrollib, kuidas turvalemendi deaktveerima ning keda ja kuidas teavitama, kui on võltsingukahtlus. Tegemist on oluliste detailidega nende firmade tööprotsessis, mis hakkavad turvamärgisega ravimite müümisel või üldsusele väljastamisel senisest erinema,” kirjeldas Mill käimasolevat pilootprojekti.

Ravimite ehtsuse kontrollimise peamine põhjus on ehtsate ravimite eristamine võltsravimitest.

WHO andmetel sureb igal võltsravimite tõttu maailmas ligikaudu miljon inimest ja iga kümnes madala või keskmise sissetulekuga riigis müüdav ravimipakend on kas võltsitud või ebakvaliteetne toimeaine osas.

Hinnanguliselt kasvab võltsravimite osakool aasta-aastalt 10 protsenti aastas. See on aga reaalne oht inimeste elule ja tervisele.

Praegune võltsravimite kohta käiv statistika on vaid juhuslike operatsioonide käigus avastatu tulemus.

“Kuivõrd ühtset kontrollisüsteemi pole senini olnud, ei tea tegelikult keegi täpselt võltsravimite leviku ulatust. Kindel aga on see, et see arv on kindlasti suurem, kui seda senine juhuslikult leitud statistika on suutnud tuvastada,” tõdes Mill.

Aastal 2014 suleti Havoscope andmetel Interpoli poolt võltsravimitega seonduvalt 16 603 veebilehte. 10päevase aktsiooni käigus tuvastati 8,4 miljonit ühikut võltsravimit.

  • Võltsravimite kontrollimise süsteemi rakendamise on tinginud asjaolu, et hetkel ei sisalda Euroopas müüdavate retseptiravimite pakendid turvaelemente, mistõttu võivad ehtsate ja võltsravimite pakendid näida ühesugused. Samuti on võltsravimid üha paremini kättesaadavd – neid on võimalik osta ilma retseptita ja sageli müükase neid ka odavama hinnaga.
  • Praeguseks on leidnud ravimitootjad ja Euroopa Liit, et selline süsteem on vajalik üleeuroopalisena. Euroopa Komisjoni poolt on vastu võetud direktiiv, mis kohustab riike tagama ravimite ehtsuse kontrollimise. Süsteem ehitatakse üles ravimitootjate poolt finantseerituna ning ka Eestis hakkab seda kohustuse täitmiseks vajalikku andmekogu täies ulatuses finantseerima erasektor.
Tagasi üles