Meelespea: mis muutub uuest aastast abivahendite korralduses

Meditsiiniõde. Pilt on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva allkirjastas määruse, millega kehtestatakse 2019. aastast teatud abivahenditele uued piirhinnad ja täiendatakse nende abivahendite loetelu, mille jaoks ei ole edaspidi vaja kordustõendit esitada. Muu hulgas saavad inimese vajadust mõningate abivahendite järele hakata hindama ka perearstid ja õed.

1. jaanuarist 2019 muutuvad teatud abivahendite piirhinnad, samuti suurendatakse osade abivahendite limiite ehk koguseid, mida saab osta soodushinnaga. Näiteks mähkmeid saab edaspidi soodushinnaga osta 60 asemel kuni 120 ja imavaid aluslinasid varasema 10 asemel 30.

Õed saavad 1. juulist 2019 õiguse hinnata inimese vajadust teatud abivahendite järele. 

Õed saavad edaspidi hinnata vajadust lamatiste vältimiseks mõeldud abivahendite, tualetitooli, potikõrgenduste, uriini imavate abivahendite, vanni- ja dušitoolide jms järele.

Sotsiaalkindlustusamet koostöös Eesti Õdede Liiduga töötavad 2019. aasta alguses selle jaoks välja spetsiaalse abivahendite täiendkoolituse, kus tutvustatakse lähemalt Eestis toimivat abivahendite korraldust, nõudeid ja hüvitamise tingimusi.

Koolitustega plaanitakse alustada juba 2019. aasta I poolaastal, et esimesed koolituse läbinud õed saaksid juulist abivahendite vajadust iseseisvalt hindama hakata.

Vanaduspensioniealiste inimeste jaoks luuakse erisus, millega edaspidi pole uriini imavate abivahendite korduval taotlemisel uut tõendit enam vaja.

2017. aastal sai uriini imavaid abivahendeid kokku 36 985 inimest, kellest 85% olid vanaduspensioniealised inimesed.

Määruse jõustudes saab edaspidi lisaks eriarsti tõendile ka perearsti tõendiga taotleda näiteks lugemis- ja töövalgustit, punktkirjavarustust, daisypleierit, arvuti ekraanisuurendustarkvara jpm.

Mitmete abivahendite gruppidel kaotati ära kordustõendi vajadus (näiteks: kõneprotsessoritel, valgetel keppidel, punktikirjavarustusel, mõõteriistadel jpm). Füsioterapeutidele ja tegevusterapeutidele anti abivahendi vajaduse hindamise õigus. Osade abivahendite puhul tehti võimalikuks nii nende ostmine kui ka üürimine (näiteks vanni- ja dušitoolid).