Enne jaanuari tuleks oma elukohaandmeid täpsustada

Rahvastikuregister

FOTO: Aivar Aotäht / Sakala

Enne detsembrikuu lõppu tuleb oma täpne elukoht registreerida kõigil neil inimestel, kellel see on kolimise tõttu muutmata või ruumi omaniku nõudmisel jäänud rahvastikuregistris ainult kohaliku omavalitsuse täpsusega. Vastasel juhul jäävad uuest aastast nende inimeste elukohaandmed rahvastikuregistris tühjaks ja nad võivad ilma jääda elukohaga seotud avalikest teenustest.

Jaanuaris jõustuva uue rahvastikuregistri seaduse eesmärgis on see, et inimeste elukohaandmed kajastuksid riigi põhiregistris õigesti.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas soovitab oma täpsed elukohaandmed ära registreerida juba lähipäevil. „Andmete muutmist ei tasu enam edasi lükata. Muidu võib inimest tabada jaanuaris halb üllatus, kus ta jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu näiteks lasteaiakoht, tasuta ühistransport, sünnitoetus või juhiloa pikendamine.“

Praegu kehtiv seadus kohustab oma elukoha andmeid uuendama 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest. 1. jaanuarist 2019 lüheneb teavitamiskohustus 14 päevale.

Teatamiskohustus lüheneb

Pungase sõnul puudutab muudatus inimesi, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad oma eluruumist välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht linna või valla täpsusega, näiteks Viljandi linn, Lasnamäe linnaosa või Saaremaa vald. Selline aadress on rahvastikuregistris 33 500 inimesel. Neist ligi pooled on välisriikide kodanikud, kes on tõenäoliselt Eestist lahkunud.

Nii praegu kehtiva kui uue seaduse järgi on igal inimesel kohustus vastutada selle eest, et tema ja tema laste elukoha andmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Praegu kehtiv seadus kohustab oma elukoha andmeid uuendama 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest. 1. jaanuarist 2019 lüheneb teavitamiskohustus 14 päevale.

Edaspidi on kohalikel omavalitsustel õigus inimese elukoha andmeid täpsustada, et need vastaksid tema tegelikule elukohale. Kohalik omavalitsus võib uue seaduse kohaselt kanda inimese elukoha aadressi rahvastikuregistrisse ka juhul, kui eluruumi omanik selleks nõusolekut ei anna, kuid on kindlaks tehtud, et inimese sel aadressil reaalselt elab.

Viibimiskoha mõiste

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel.

Uue seadusega ruumi omaniku nõudmisel omavalitsuse täpsusega aadresse enam juurde ei teki.

Uue seadusega luuakse viibimiskoha mõiste, et riigil oleks võimalik paremini kontakteeruda nende elanikega, kes ajutiselt viibivad mujal. Viibimiskoha aadressi ei esita rahvastikuregistrile inimene ise, vaid asutus, kes ta viibimiskohta lähetas. Kui inimene asub kaitseväeteenistusse, on selleks kaitsevägi. Kui inimene on hooldekodus, on andmeandjaks sotsiaalkindlustusamet. Elukoha andmed sellest ei muutu.

Rahvastikuregister on riigi põhiregister. Uue seadusega kaasnev andmete korrastamine annab täpsema teadmise Eesti rahvastiku kohta. Eesti plaanib 2021. aastal toimuva rahvaloenduse viia esmakordselt läbi registripõhiselt ja rahvastikuregister on selleks üks olulisemaid andmekogusid.

Tagasi üles