Kullal ja hõbedal on roll nii riietuses, suhetes, ruumis kui ka maagias

Kuld.

FOTO: Haymo Joseph / PantherMedia / Haymo Joseph

Kui inimene õppis kasutama metalle, hakkas ta tunnetama ja katsetama ka nende ravi- ning maagilisi omadusi. Viimastel aastatel on taas hakatud uurima metallide raviomadusi ja seda juba teaduslikult.

Uuringud on tõestanud, et pea kõikidel metallidel on üsna olulised ja spetsiifilised raviomadused. Metallid, nagu kuld, hõbe, vask, plii ja tina, edastavad või omastavad organismilt nõrku elektriimpulsse. Vask, kuld, plaatina, tsink ja plii edastavad impulsse metallilt nahale, aga hõbe ning tina nahalt metallile. Seega ei soovitata korraga kanda kuld­ ja hõbeehteid.

Elusorganismidena sisaldame endas tervet Mendelejevi tabelit ja selge, et igal elemendil on oma eluline ülesanne meie ainevahetuses. Nii kanti hõbe­, kuld­ ja pronksehteid eelkõige rituaalsetel eesmärkidel, loomulikult said neid enim kanda ühiskonna rikkamad liikmed.

Kuld­ ja hõbelehti asetati esmalt valutavatele kohtadele või manustati neid pulbrina seespidiselt. Alles hiljem hakati neist valmistama ehteid ja neile omistati amuletina kaitsefunktsioon.

Kuld­ ja hõbelehti asetati esmalt valutavatele kohtadele või manustati neid pulbrina seespidiselt. Alles hiljem hakati neist valmistama ehteid ja neile omistati amuletina kaitsefunktsioon.

Hõbedat ja kulda tunti juba kaugeist aegadest, sest ühegi teadlase nimega pole nende esmaavastajate au seotud. Assüüria oli tuntud hõbedamaa 5000 aastat enne Kristust ja hõbedat peeti seal pühaks metalliks nagu Egiptuses kulda.

Sõna „kuld” väljendub eri mõistetes ja sümbolites. Näiteks:

• must kuld ehk nafta, mis on arvatavasti oma väärtuse poolest kullaga seotud;

• valge kuld ehk elevandiluu, mis on samuti väärtuse poolest kullaga seotud;

• kuldmedal, võistlustel esikohta märkiv autasu või keskkoolis (gümnaasiumis) viitele õppinu kõrgeim riiklik tunnustus;

• kuldpulm, tähistab viitkümmet aastat õnnelikku abielu;

• kuldne noorus (jeunesse doree – pr), rikas pillava eluviisiga noorsugu, kellest Eestiski puudu ei ole;

• kuldvasikas sümboliseerib rahahimu ja kiindumust materiaalsetesse hüvedesse;

• „kullake” väljendab aga inimese sügavaid tundeid teise inimese vastu.

Kuld sümboliseerib päikest

Kuldne sümboliseerib paljudes kultuurides ja usundites päikest, valgustamist ja valitsemist. Rääkides kuldsest värvist, ei saa minna mööda kulla kui metalli tähendusest ja sümboolikast inimkonna ajaloos. Täiuslikkuse metallina sümboliseerib kuldne värvus jumalikkust ja seostamist päikesega.

Paljudes traditsioonilistes usundites on kulda peetud päikesejumalate tunnuseks. Et need olid eluandvad jumalad, tähistas kuld (kollane) ka usku, õiglust, suuremeelsust, truudust, rikkust, valgust, võimsust ja seda peeti pühaks värviks. Paljudes traditsioonides samastati kulda jumalikkuse tõelise käegakatsutavusega või arvati, et see on päikese enda jäänus, mille valgus jääb niitidena maa peale.

Kuld on ka vaimse valgustatuse sümbol, eriti budismis ja kristluses.

Kuld on metallide kuningas

Kulda nimetatakse metallide kuningaks seepärast, et kuld ei reageeri lämmastikhappe ja kuuma kontsentreeritud happega. Kuld on mehelikkuse sümbol tema seose tõttu päikesega. On vaid üks eriline hapete segu – kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu käes ei muutu kuld isegi tugeval kuumutamisel.

Kulda peetakse päikese metalliks, arvatavasti värvuse tõttu. Samas ka võimsuse pärast – päike on ju ikkagi võimsaim taevakeha. Kuld on metallide hulgas võimsaim. Kuld on kõige mõjuvõimsam metall, selle nimel on inimene võimeline liigikaaslast tapma. Kullatappu on olnud inimkonna ajaloos üsna palju ja kahjuks jätkub seda tänapäevalgi.

Kuld kui väärismetall

Kuld on arvatavasti üks esimesi metalle, mida inimene tundma on õppinud. Ilusa väljanägemise ning hea elektri­ ja soojusjuhtivusega pehmet ja plastset, looduses peamiselt ehedana leiduvat me arvatavasti oma väärtuse poolest kullaga seotud;

  •  valge kuld ehk elevandiluu, mis on samuti väärtuse poolest kullaga seotud;
  •  kuldmedal, võistlustel esikohta märkiv autasu või keskkoolis (gümnaasiumis) viitele õppinu kõrgeim riiklik tunnustus;

Sõna „kuld” väljendub eri mõistetes ja sümbolites. Näiteks:

• must kuld ehk nafta, mis on talli hakati juba varakult kasutama väärismetallina – sellest valmistati ehteid, raha, medaljone. Kuld on ihaldatav, vastupidav roostetamisele, kulumiskindel, töödeldav ja kallis. Seetõttu on kuld väga oluline sümboolikas – seda seostatakse puhtuse, vaimse valgustatuse, tõe, harmoonia, tarkuse, maise võimu, hiilguse, majesteetlikkuse, suursugususe ja rikkusega.

Kullaga kaeti suuri jumalate kujusid Vana­Kreekas ja Vana­ Roomas, kahjuks on enamik neist hävinud. Kullati pühasid esemeid. Aadlikud ja kullavärv on samuti lahutamatud. Ikoonide ja kujude kuldamine bütsantsi kristluses ja budismis sümboliseerib jumalikkust, nii nagu ka keskaegse kunsti kullalehtedega kaunistatud tööd. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt viiendast aastatuhandest enne Kristust.

Paljud usuvad, et kullal on maagilised võimed. Näiteks usutakse, et kui odraiva kuldesemega hõõruda, kaob see üsna pea. Kuldesemed pidavat toimima ohatise puhulgi. Nõiateaduses kasutatakse kuldsõrmust nõiutuse kindlakstegemiseks (kuldsõrmusega tõmmatakse üle inimese näo ja kui sellest jääb must triip, on keegi inimese ära nõidunud). Arvati, et kuld ehte või talismanina tagab aeglase vananemise, pika eluea ja püsiva õnnetunde.

Tagasi üles