Hooldekodu kohatasu ja metallide kuningas

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Alates juunikuust on ajakirjal 60+ uut moodi esikaas, millel kujutatud Eesti Ajaloomuuseumist pärit eestlastele tuttavad vanad ja väärikad asjad. Iga esikaane juurde kirjutab kunstiloolane Anne Ruussaar selgitava ja hariva teksti. 

Talvist pööripäeva on eri rahvad tähistanud aastatuhandeid, nii ka eestlased. On ju valguse võit pimeduse üle loodusnähtustest üks võimsamaid. Jeesuse sünd ja sellega seonduvad kristlikud kombetalitused jõudsid meile alles koos ristiusuga, segunedes siinsete vanade tavadega. 60+ värskes detsembrinumbris kirjutame Eesti esimesest jõuluvanast ja jõulukingitustest läbi aegade.

Kui inimene õppis kasutama metalle, hakkas ta tunnetama ja katsetama ka nende ravi- ning maagilisi omadusi. Viimastel aastatel on taas hakatud uurima metallide raviomadusi ja seda juba teaduslikult. Miks nimetatakse kulda metallide kuningaks? Miks peetakse hõbedat rikkumatuse, kõlbelise puhtuse ja kõneosavuse värviks? Millised on kulla ja hõbeda võimsad raviomadused? Millise haiguste puhul neid teaduslikult kasutatakse? 60+ värskes detsembrinumbris kirjutab sellest psühholoog Toivo Niiberg.

Millised on kulla ja hõbeda võimsad raviomadused? Millise haiguste puhul neid teaduslikult kasutatakse? 60+ värskes detsembrinumbris kirjutab sellest psühholoog Toivo Niiberg.

Kui veel mõni aasta tagasi oli võimalik saada voodikoht tavalisse hooldekodusse ja pikad järjekorrad olid enamasti erihooldekodudesse, mis on spetsialiseerunud kas dementsetele inimestele või psüühiliste erivajadustega inimestele, siis nüüd on ka tavalistesse hooldekodudesse nii pikad järjekorrad, et sinna on võimatu kohta saada. Kohatasu on aga pensioniga ja laste sissetulekutega võrreldes liiga kõrge.

Pensionär peab oma kodus pisku pensioniga hakkama saama, sellest üüri ja olme eest maksma, kõhu täis saama, aga hooldekodu kohamaksuks sellest ei piisa. Miks on hooldekodu kohatasu nii kõrge? Kui suur või väike on kodus käiva hooldaja tasu? Millise osa sellest kannab riik ja kui palju peab maksma inimene või tema lähedane? Kes aitab lähedasi raske valiku ees, vastavad ajakirja 60+ detsembrinumbris sotsiaalkaitseminister Kaia Iva nõunik Eha Lannes ja Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialist Ketri Kupper ja sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Lõhna- ja maitsetundlikkuse vähenemine, mis avaldub enamasti pärast 60. eluaastat, halvendab inimese üldist elukvaliteeti. Mida ette võtta, kui toit enam ei maitse ja roosid enam ei lõhna? Milliste haigustega kaasneb maitsemeele kadumine? Kas vanemad inimesed hakkavad toidule rohkem soola lisama ja kohvisse enam suhkrut panema? Kuidas ennast aidata? Kommenteerib ajakirja 60+ detsembrinumbris Tartu Ülikooli Kliinikumi geriaater Kai Saks.

Mis kaalub üles metsast toodud kuuse lõhna? Kas üldse on tuppa kuuske vaja? Ja kui tuua päris kuusk, siis kuidas seda kuuske pärast raiumist ja enne tuppa toomist hoida, et puu kohe okkaid maha ei viskaks? Üha enam müüakse Eestis ka nulge. Mis on nulu ja kuuse vahe? Kas eelistada kunstkuuske või ehtsat jõulupuud, arutlevad ajakirja 60+ värskes detsembrinumbris jõulukuuski kasvatav ja müüv Kristjan Sepp Valgamaalt Raavitsa külast, Bauhofi taimede tootejuht Andres Õunmaa, Bauhofi aia- ja kodukaupade arendusjuhi Kadi Lilles, keskkonnaekspert Kristjan Piirimäe ja folklorist Marju Kõivupuu.

Kas pensioni suuruse arvutamine on raketiteadus? Kust saaks pensionieelik teada, kui palju ta pensioni saama hakkab? Kuidas ise oma pensioni suurust arvutada, kirjutab ajakirja 60+ destembrinumbris õigusnõunik, EBSi õppejõud ja koolitaja Madis Kallion.

Probiootikumid on WHO poolt defineeritud kui elus mikroorganismid, mis piisavas koguses manustatuna omistavad peremeesorganismi tervisele positiivset efekti. Milles see väljendub? Alustame ajakirjas 60+ uut sarja prebiootikumidest, probiootikumidest ja teistestki biootikumidest. Selgitavad meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer.

Pähkleid on erinevaid, kuid tuumade sisukuselt on pähklipuuviljad üsna sarnased. Et meile kõige rohkem tuttavad sarapuupähklid on enamikest pähklitest siiski mitmekesisema bioväärtusega, võtavad arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill ajakirjas 60+ lähema vaatluse alla just need.

Tänavuse aastanumbriga päevi on õige napiks jäänud, järgmine aasta juba uksele koputamas. Sõpradele jõuluajal külla minnes või ka oma perega jõulu- või mõnd muud õhtut koos veetes on ikka magus suutäis kohane. Pidulik jõulukook sobib jõuluõhtusöögi lõpetuseks või külakostiks. Sirje Rekkor jagab 60+ köögikülgedel retsepte.

Tea Raidsalu kirjutab lõbusatest piparkookidest. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili kirjutab sellest, et proteese tuleb pesta sama hoolsalt kui oma hambaid.

Ajakirjast 60+ ei puudu ka kolumn ja suur ristsõna.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles