Viie aasta pärast on Eestis 61 uut tervisekeskust

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Kuula artiklit

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks Võru, Jõgeva, Kärdla, Keila ja Maardu esmatasandi tervisekeskuste ning Viljandi maakondliku tervisekeskuse lisamise investeeringute kavasse. Kahe taotlusvooru tulemusel rajatakse aastaks 2023 üle Eesti kokku 61 uut tervisekeskust. 

“Suure regionaalse investeeringuna valmib juba lähiaastatel üle Eesti tervisekeskuste võrk. Kaasaegsetes tervisekeskustes hakkavad üheskoos tööle mitu perearsti ja pereõde, lisaks neile koduõde, füsioterapeut ja ämmaemand ning tulenevalt piirkondlikust vajadusest ka teised spetsialistid,“ ütles tervise- ja tööminister Riina Sikkut.

Tervisekeskuste rajamine toob Sikkuti sõnul peremeditsiinis suure muutuse, aitab tugevdada perearstide meeskondi, pakkuda inimestele laiemat ringi teenuseid ja diagnostikavõimalusi.

“Parandades perearstide omavahelist koostööd, aga ka koostööd eriarstide ja teiste spetsialistidega, võimaldab see leevendada ka eriarstide ravijärjekordi.“ Mitme perearstiga tervisekeskustes saavad arstid teha pikemaid vastuvõtte ja vajadusel pakkuda inimestele abi ka väljaspool tööaega.

„Perearstidel on võimalik taotleda haigekassalt lisaraha teise pereõe palkamiseks, et arst saaks tegelda oma pädevust vajavate juhtumitega ning lihtsamad tervisemured leiaksid lahenduse pereõe abil,“ lisas Sikkut.

Ministri sõnul on Eesti tervishoiu aluseks pädevad perearstid ja –õed, kes aitavad iga inimese tervist hoida ja parandada. „Oleme võtnud Eestis suuna esmatasandi tervishoiu eelisarendamiseks. Oluline on tagada kindlustunne, et vajadusel on arstiabi kõigile kättesaadav ja haigestumise korral ei jää keegi abita. Siht on, et igaüks meist saab omale vajaliku abi õigel ajal õigest kohast.”

Lisaks rajatavatele tervisekeskustele tegeletakse järjepidevalt ka perearstide kvalifikatsiooni tõstmise ja pädevuste laiendamisega ning järelkasvu tagamisega. Selleks on suurendatud vastuvõttu peremeditsiini erialale ja huvi selle eriala vastu kasvab. Lisaks pikeneb tulevast aastast perearstide residentuur, et anda tulevastele perearstidele senisest veelgi põhjalikum väljaõpe.

Valitsuse tänase otsusega lisandus varasemalt planeeritud 55 keskusele veel viis esmatasandi tervisekeskust ja üks maakondlik tervisekeskus.

Investeeringute kavasse lisatakse teises taotlusvoorus esitatud projektid esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks seni veel katmata maakonnakeskustesse Võrus, Jõgeval, Kärdlas ning tõmbekeskustesse Keilasse ja Maardusse. Kahe taotlusvooru tulemusel tulevad tervisekeskused kõikidesse maakonnakeskustesse.

Samuti lisatakse investeeringute kavasse projekt maakondliku tervisekeskuse ehitamiseks Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti.

Eesmärk on ehitada uuenduslikku toimemudelit toetav ratsionaalne taristu, kus tihedas koostöös tegutseksid perearstid koos laiendatud meeskonnaga, üldhaigla ning sotsiaalteenuste pakkujad.

Projekti abikõlblikke kulusid finantseeritakse 75 protsendi ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist ning taotlejate omaosalus on vähemalt 25 protsenti. Toetust said taotleda perearstid, kohalikud omavalitsused,

Tagasi üles