Uroloog: eesnäärmevähi sõeluuring põhjustaks ülediagnoosimist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vereproov.

FOTO: Panther Media / Scanpix / Kiyoshi Takahase Segundo

Kuula artiklit

Ida-Tallinna Keskhaigla uroloog Martin Kivi sõnul on üldine seisukoht, et eesnäärmevähi sõeluuringut ei peaks juurutama, sest leitakse palju madala progressiooniriski vähiga patsiente, kelle haigus ei ohusta nende tervist, aga nende elu jääb segama mõte, et neil on vähk.

Terviseuudistele antud usutluses sõnab Kivi, et sõeluuringute käigus avastatud eesnäärme pahaloomulist kasvajat ravitakse sageli ikkagi agressiivselt ehk eksisteerib kasvaja üleravimist.

Igasugune agressiivne ravi tähendab aga tüsistusi. “Siin peab kaaluma, et kas tüsistused on seda väärt. Peab olema siiski tõsine haigus leitud, et me neid tüsistusi aktsepteeriks.

Ka mõned aastad tagasi avaldatud pikaajaline uuring näitas, et ehkki PSA testimine toob kaasa olulise alanemise eesnäärmevähi surmade arvus, toimub peaaegu 40 protsendil juhtudest ülediagnoosimine, mis põhjustab üleravimist ja seega ka mitmeid kõrvaltoimeid.

PSA test

  • PSA taseme tõus veres ei tähenda alati, et mehel on vähk.  Meestel on soovitatav alates 50. eluaastast teha korra aastas PSA test. Juhul kui lähisugulastel on diagnoositud eesnäärmevähk, peaks esmase kontrolli tegema juba 45-aastaselt. Vereproovi saab anda nii perearsti juures kui ka meestearsti külastusel.
  • Kasvaja kõrval võib PSA taset kergitada ka eesnäärme põletik, vähemal määral ka hiljutine seemnepurse, eesnäärme massaaž, aga ka näiteks pikem jalgrattasõit.
  • Eesnäärmevähki diagnoositakse kõige sagedamini 55–74aastastel meestel. Mehe vanuse kasvades haigestumisrisk suureneb. Alates 50. eluaastast diagnoositakse ühel mehel kuuest eesnäärmevähk.

Allikad: Tartu Ülikooli Meestekliinik, cancer.ee

Tagasi üles