Juba keskeas hakkavad ajus toimuma muutused ja käsile tuleb võtta dementsuse ennetamine

Füüsiline aktiivsus aitab mälu ja vaimse tervise säilitamisele kaasa. Foto: PantherMedia/Scanpix

Kui mälu hakkab alt vedama, ei ole mõtet pead liiva alla peita, vaid probleemiga tegeleda, ütleb erameditsiinikeskus Confido ja Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku psühhiaater-vanemarst Mari-Liis Laanetu. Mäluprobleemid võivad olla tingitud muust terviseprobleemist ning vastava raviga taanduda, aga ka algava dementsuse korral tagab parima asjade käigu õigeaegne reageerimine.

Dementsus, sealhulgas selle kõige levinum vorm Alzheimeri tõbi kujuneb aastate, isegi aastakümnete jooksul. Vaskulaarne dementsus on selles osas erand – see võib tekkida strateegiliselt olulise piirkonna kahjustuse järel ka kiiresti. «Kui dementsus avaldub 70. eluaastates, siis paarkümmend aastat enne on see protsess juba käivitunud. Keskeas hakkavad toimuma muutused ajus ja siis peaks juba ka käsile võtma dementsuse ennetamise,» sõnab Laanetu.

«Dementsuse puhul on iseloomulik, et ei suudeta oma samme tagasi mõelda, äsja olnut taastada ehk tegelikult ei olegi meelde jäänud, mis on tehtud. See muutub igapäevaelu häirivaks,» tõdes Laanetu. Selle asemel, et frustreeruda, muretseda ja oodata, kuidas asjad arenevad, peaks pöörduma perearsti poole, kes saab anda esialgse hinnangu ja vajadusel suunata edasi spetsialisti juurde. Psühhiaatri poole võib mäluhäirete ilmnemisel julgelt pöörduda ka omal algatusel.