Kuidas eristada külmetushaigust gripist?

Gripp murrab eelkõige vanemaealisi. Foto: Craig Robinson/PantherMedia / Craig Robinson

Külmetushaigusel ja gripil on oluline vahe, kuid tihti peetakse neid üheks ja samaks haiguseks. Kuidas neid siis eristada?

Farmatseut Riina Vaikna selgitas Tervisteuudistele, et külmetus ja gripp on küll sarnased, kus haigustekitajaks on viirus ning sümptomiteks on aevastamine, vesine nina, turses limaskestad, kähe kurk ja väike palavik.

Gripp erineb aga külmetusest oma äkilise alguse poolest, mis toob kõrge palaviku (38°C ja rohkem), millele lisanduvad kas köha, peavalu, kurgu- või lihasvalu või esineb hingamisraskuseid. Võib esineda ka kõhulahtisust.

Kui külmetushaigustele otsest ravi ei leidu, leevendada saab vaid sümptomeid, siis teistest ülemiste hingamisteede viirusnakkusest on gripp märksa tõsisem. „Kindlasti on siin vaja juba perearsti poole pöörduda,” selgitab farmatseut.

Inimene on nakkusohtlik juba enne seda, kui ta ise ennast haigena tunneb. “Esimestel päevadel, kui viirus alles organismis paljuneb, levib ta juba kergesti teistele inimestele. Ühest aevastusest võib piisata selleks, et levitada ruumis ohtralt haigustekitajaid,“ sõnas ta.

GRIPIST HOIDUMINE

• Kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta. Inimesed vanuses 65+ kuuluvad riskirühma, kellel soovitatakse kindlasti end vaktsineerida.
• Väldi lähedast kontakti haige inimesega. 
• Haigena püsi kodus.  
• Aevastades või köhides kata oma suu ja nina pabertaskurätiga nende puudumisel sobib suu ja nina katmiseks varrukas. 
• Pese käsi. Sage kätepesu kaitseb sind ja sinu lähedasi viiruste eest.  Väldi näopiirkonna puudutamist saastunud kätega.
• Ela tervislikult. Maga piisavalt, ole füüsiliselt aktiivne, väldi stressi, joo piisaval tvedelikke ja söö täisväärtuslikku toitu.

Allikas: Terviseamet.ee