Insuldi korral on iga sekund arvel

FOTO: Shutterstock

Insult on Eestis nagu mujalgi Euroopas kolme peamise surmapõhjuse seas, invaliidsuse põhjustajana on see suisa esikohal.

Eestis haigestub insulti igal aastal ligi 4500 inimest, neist veerand on alla 50aastased, enamik mehed. Seega insult ei küsi vanust: haigestuda võivad ka lapsed ja noored, kuigi lastel on insuldi põhjused ja tunnused täiskasvanutest erinevad. Aasta-aastalt on eakaid hakanud haigestuma vähem, rohkem aga on haigus hakanud kimbutama just noori inimesi.

Mida kauem on aju hapniku ja toitaineteta, seda rohkem ajurakke hävib ja taastumine raskeneb.

Kui peaaju verevarustus on häiritud

Insult tekib siis, kui peaaju verevarustus on häiritud, ilma verest saadava hapniku ja toitaineteta ajurakud hukkuvad. Sõltuvalt sellest, millises peaaju osas verevarustus katkeb ja kui ulatuslik see kahjustus on, võib insuldi tunnusena käsi või jalg muutuda nõrgaks või tundetuks, inimene võib kaotada tasakaalu, sest jalg ei kanna, või tunda, nagu jäse poleks enam enda oma. Kuna insult tekib enamasti hommikuti, võib juhtuda, et inimene ei jõua ootamatult tõsta kohvitassi või hoida kahvlit. Veel on üks sagedane tunnus kõnehäire – insulti haigestunu ei suuda enam sõnu selgelt välja öelda ja kõne muutub pudistavaks. Äkitselt võib tekkida ka mälu- või nägemishäire või väga tugev peavalu.

Millal kutsuda kiirabi?

Kui näete lähedasel või tajute endal mõnd insuldi tunnust, siis tuleks kindlasti otsekohe kutsuda kiirabi – seda isegi juhul, kui insult on kerge ning tundub, et suudate ise EMOsse sõita. Kiirabi teavitab haiglat insuldipatsiendi saabumisest ja nii saab raviga võimalikult kiiresti alustada. Insuldi korral on iga sekund arvel, sest paranemine on sageli seotud haiglasse jõudmise ajaga – mida kauem on aju hapniku ja toitaineteta, seda rohkem ajurakke hävib ja taastumine raskeneb. Kui insult on põhjustatud veresoone sulgumisest (ajuinfarkt), on esimestel tundidel võimalik tromb kas lahustada – seda protseduuri nimetatakse trombolüüsiks – või trombektoomia käigus mehaaniliselt veresoonest välja tõmmata. Hiljaks jäänud raviga võivad algsed insuldi sümptomid, nagu halvatus või kõnehäire, püsima jääda. Inimese diktsioon võib jäädagi ebaselgeks või tal võib kuluda rohkem aega teiste jutust arusaamiseks. Võrreldes eakatega on lastel ja noortel insuldist taastumise võimekus märksa parem.

Insult on seotud elustiiliga

Eesti tööealistel isikutel esineb insulti sagedamini kui paljudes teistes Euroopa riikides. Suuresti on see tingitud elustiiliga seotud valikutest. Tuleb meeles pidada, et üheksal juhul kümnest on insult välditav. Tähtsaim, mida ise insuldi vältimiseks saab teha, on ravida kõrget vererõhku. Kõrgvererõhktõvega patsiendid moodustavad koguni 24 protsenti kõigist Eestis kindlustatud isikutest. Hinnanguliselt enam kui 60 protsendil seenioridest on liiga kõrge vererõhk. Seetõttu tuleks vererõhku regulaarselt mõõta ja käia perearsti juures südant kontrollimas. Lisaks saavad täiskasvanud insuldi ärahoidmiseks loobuda suitsetamisest, rohkem liikuda, tervislikult toituda ja hoida meel rahulikuna.

Tagasi üles