Rahutute jalgade sündroom põhjustab unehäireid

Foto: Shutterstock

Rahutute jalgade sündroom on täiskasvanute, enamasti naiste seas esinev unehäire. Rahutute jalgade sündroomi iseloomustab eelkõige möödapääsmatu vajadus puhkeseisundis olles jalgu liigutada. Sagedase liigutamise või isegi öösel ringi käimise vajadus võib omakorda põhjustada liiga lühikest öist und ja teisigi unehäireid.

See tervisehäda võib alata igas vanuses ja ligi pooled patsiendid tunnevad esimesi sümptomeid juba noorukieas. Arvatakse, et Euroopas põeb sündroomi koguni kuni 10 protsenti elanikest, kuid vaid paaril protsendil elanikest on tegemist raskekujulise probleemiga.

„Enamasti on tegemist naistel esineva tervisehädaga. Igal kolmandal naisel võib see probleem esineda, meestel esineb „rahutuid jalgu“ vähem,“ ütleb Hea Une Keskuse unenõustaja Kene Vernik. Üle 65aastastest inimestest on selle tervisemurega kimpus lausa pooled.

Kas mul on „rahutud jalad“?

Vaevused süvenevad eriliselt õhtul ja enne uinumist. Une saabumist tuleb oodata vahel tunde, sügav uni saabub sageli alles vastu hommikut.

Millal võib kahtlustada endal „rahutute jalgade“ sündroomi (inglise keeles RLS ehk „restless legs syndrome“)?

Siis, kui toolil või diivanil istudes tekivad seletamatud ebameeldivad aistingud jalgades, harva ka kätes – torkimine, põletus- või kuumatunne, surisemine. Tekib vastupandamatu vajadus käsi-jalgu liigutada, et ebameeldivaist aistinguist vabaneda.

Vaevused süvenevad eriliselt õhtul ja enne uinumist. Une saabumist tuleb oodata vahel tunde, sügav uni saabub sageli alles vastu hommikut. Ebameeldivad aistingud võivad tekkida ka päeval, kui tuleb pikalt ühe koha peal istuda (näiteks koosolekul, loengul, teatris, autoroolis või lennureisil).

„Tegelikult jaguneb „rahutute jalgade“ sündroom veel omakorda kaheks. „Rahutud jalad“ on rohkem päevane sümptom. Öösel tekkivat tervisehäda nimetatakse hoopis perioodiliste jäsemeliigutuste sündroomiks, kus jalg rütmis liigub, sügava une ajal – ja see tekitab unekvaliteedi langust. Ehk teisisõnu on kaks diagnoosi RLS – „rahutute jalgade“ sündroom, mida inimene tajub päeval ning PLMS – perioodiliste jäsemeliigutuste sündroom, mis vaevab inimesi öösel,“ selgitab Vernik.

Mis põhjustab „rahutuid jalgu“?

„Rahutute jalgade“ haigus kuulub unehäirete alla seepärast, et peale kõige muu raskendab see ka uinumist ja magamist. Kuna haigusega kaasneb jalgade tahtmatu liigutamine une ajal, siis sellest tulenevalt võib inimene öösel mitu korda üles ärgata. Või ei suuda uinuda, ning lõpuks viib krooniliise väsimuseni, sest halvendab une kvaliteeti.

Ehkki sündroomi täpseid tekkepõhjuseid ei teata tänini, arvab rõhuv enamus asjatundjaid, et peamisi tegureid on kaks.

Esimene on dopamiini ainevahetuse häire, teiseks liiga madal ferritiini tase organismis. Just rauavaegusest on tingitud rasedusaegsed „rahutud jalad“. Dopamiini ainevahetuse häireist tingitud sündroomi on raske ka vereanalüüsiga diagnoosida, sest veretestis võib hemoglobiinitase olla igati normis. Madalast raua- ja magneesiumitasemest tingitud jalgade sündroomi saabki ravida vastavate toidulisanditega.Eriti kasulik on magneeiumi toidulisand, sest see stimuleerib kehas ka rauatootmist. Kasuks tuleb ka C-vitamiinirikas igapäevane menüü, sest ka ka C-vitamiin soodustab toiduga saadava raua imendumist organismis.

Peamiselt põhjustabki seda tervisehäiret magneesiumi ja raua puudus organismis. „Täpsemini asjaolu, et aju ei suuda neid aineid piisavas koguses lihastesse viia,“ ütleb Vernik. Ka siis, kui veres on pikka aega olnud ferritiini normist madalam tase.

Miks „rahutute jalgade“ haigus tekib, pole täpselt teada. Teada on, et põhjused peituvad lisaks raua ja dopamiini ainevahetuse häiretele ka kesknärvisüsteemi valutundlikkuses, liigutuste regulatsioonis. Sama häire võib kimbutada ka reumatroidartriiti, perifeerset neuropaatiat, neeru- ja südamepuudulikkust põdevaid inimesi. Tihti raskendavad sümptomeid ka erinevad tarvitatavad ravimid.

„Rahutute jalgadega“ patsiendid vaevlevad õiget abi leidmata teinekord aastaid. Seda kiputakse pidama närvilisuse tundemärgiks ja mööduvaks nähtuseks. Tegelikult on see uneapnoe ja psühhofüsioloogilise insomnia ehk unetuse järel sageduselt kolmas unehäire. See tõbi väsitab inimest väga, mistõttu tema jõudlus väheneb nii tööl kui ka igapäevaelus. Sageli ei aita taastumist enam uinutidki.