Isad ja pojad ning rahutud jalad

60+
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: 60+

Alates juunikuust on ajakirjal 60+ uut moodi esikaas, millel kujutatud Eesti Ajaloomuuseumist pärit eestlastele tuttavad vanad ja väärikad asjad. Iga esikaane juurde kirjutab kunstiloolane Anne Ruussaar selgitava ja hariva teksti.

Eestis on alkoholi valmistatud sajandeid ja pigem ikka majandusliku kasu saamise eesmärgil kui janu kustutamiseks. Seadusi, keelde või käske omal moel tõlgendades on siinsete viinaköökide toodang «rõõmustanud» pigem meie naaberrahvaid, kuid jätnud meile suursugused mõisahäärberid ja uhked rannakülad, mis kergelt ja kiirelt tulnud tuliveeraha eest ehitati. 60+ värskes novembrinumbris kirjutame viinakuningatest ja Eesti napsitööstuse ajaloost.

Novembrikuus tähistame isadepäeva. Vahel on täiskasvanud lapsed kinni jäänud arusaama, et ega vanematelt midagi uut tule ja kõik on kuuldud. Psühhoterapeut Andres Sild soovitab tõsise jutuajamise isadel lastega ja lastel isadega maha pidada. Mis siis, et esimene samm võib olla raske, sest suure tõenäosusega kordavad lapsed vanemate käitumismustreid. Miks isaks on kergem saada kui isaks jääda? Oma vaatevinkli avavad värkses 60+ numbris lisaks psühhoterapeut Andres Sillale ka kolme tütre isa ja kümnekordne vanaisa Heinz Valk ning mullu sügisel imelise vanaisa tiitliga pärjatud Agu Kaljuste.

Õnnetusi ja haigusi päriselt välistada pole võimalik isegi siis, kui olla hoolikas ja ettevaatlik. Tänases ajakirjas kirjutame seni väga vähe, kui mitte üldse kirjutatud teemal. Üha rohkem eestlasi töötab ja õpib välismaal ning reisib maailma eri paikadesse. Paraku juhtuvad inimestega õnnetused, mis vahel lõpevad surmaga. Kui lähedane inimene on välismaal surnud, kuidas tema põrm kodumaale toimetada? Mida peab kõigepealt tegema, kelle poole pöörduma? Millised on järgmised sammud? Kes põrmu koju toimetamisega tegeleb? Kui palju see maksab? Millised reeglid kehtivad sel puhul Euroopa Liidu siseselt ja millised teistes riikides? Asja selgitavad ajakirja 60+ novembrinumbris

Mis teeb jalad rahutuks? Kuidas jalad maha rahustada? Kuidas oma und rahutute jalgade korral parandada?

Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktor Peeter Püvi, Politsei- ja Piirivalveameti pressiesindaja Kerly Virk, Gjensidige isikukindlustuse tootejuht Terje Rabe ja Tallinna Krematooriumi juht Lauri Maldre.

Rahutute jalgade sündroom on täiskasvanute, enamasti naiste seas esinev unehäire. Rahutute jalgade sündroomi iseloomustab eelkõige möödapääsmatu vajadus puhkeseisundis olles jalgu liigutada. Sagedase liigutamise või isegi öösel ringi käimise vajadus võib omakorda põhjustada liiga lühikest öist und ja teisigi unehäireid. Mis teeb jalad rahutuks? Kuidas jalad maha rahustada? Kuidas oma und rahutute jalgade korral parandada? Millised on eneseabinipid, räägib ajakirja 60+ novembrinumris Hea Une Keskuse unenõustaja Kene Vernik.

Liikumisõpetaja ja psühholoog Reet Pool tutvustab 60+ värskes numbris laiemalt levinud harjutusi, mis rääkimata sellest, et need tervist ei too, võivad tegijale isegi kahjulikud olla. Kui tavainimene nende toimet ei tea, siis treenerite poolt nende harjutuste tegemine seeniorrühmades on lausa kurjast. Ta toob ära ka mõne harjutuse, mis tavaliselt jäetakse tegemata, mis aga omakorda mõjub terve olemisele hoopiski halvasti.

Insult on Eestis nagu mujalgi Euroopas kolme peamise surmapõhjuse seas, invaliidsuse põhjustajana on see suisa esikohal. Põhja-Eesti Regionaalhaigla neuroloog-vanemarst Siim Schneider paneb 60+ novembrinumbris südamele, et insuldi puhul on iga sekund arvel.

Jõhvikas ehk kuremari on küllap paljude lemmikmari. Marjadele punapõse andvad värvained on antioksüdantsed ja seega väga kasulikud. Jõhvikast ja selle kasulikkusest kirjutavad ajakirjas 60+ arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Praegusele sünkjale sügistalvisele ajale on rahva seas levinud nimetus – kaamos. Värviliste toitude valimine toidulauale aitab pimedal ajal meeleolu tõsta. Vast on ka pisut rohkem aega köögis toiduloomingule pühenduda. Mõelge vaid, kui palju eri värvi toiduaineid meil kasutada on! Kuidas tuua päikest toidulauale, kirjutab 60+ köögikülgedel Sirje Rekkor. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Tea Raidsalu kirjutab väikesest vidinast, mille abi on suur. Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili kirjutab abist külmetushaiguse korral.

Ajakirja 60+ kolumn räägib vanaks saamise ilust ja ajakirjast ei puudu ka suur ristsõna.

Foto: 60+
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles