Pea 300 inimesel muutub dokumentide vahetamisel ka isikukood

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

ID-kaart. Foto on illustreeriv.

FOTO: Pärnu Postimees

Kuula artiklit

Rahvastikuregistri andmete ülevaatamisel on avastatud 295 juhtumit, kus inimese sünniaeg sünnidokumendil ja registris on erinevad ning andmete korrigeerimisel muutub lähiajal nende inimese isikukood. Vale isikukood võib probleeme tekitada näiteks ka pärimise puhul.

Kõigiga, keda sünniandmete parandamine puudutab, võtab ühendust elukohajärgne perekonnaseisuametnik. Siseministeerium edastab kirja teel lisateavet, mida isikukoodi muutmine endaga kaasa toob.

Kõnealuste inimeste isikukood ei muutu automaatselt, vaid alles isikut tõendava dokumendi vahetamisel. Uutele dokumentidele kannab politsei- ja piirivalveamet (PPA) juba uue isikukoodi.

Praeguste isikut tõendavate dokumentide vahetamisega kiiret ei ole. Võib oodata, kuni ID-kaardi või passi kehtivusaeg lõpeb. Uuenenud isikukoodile võib olla inimesel endal vajalik näiteks pangas, arsti või mobiilioperaatori juures tähelepanu juhtida.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas selgitas ERR-ile antud kommentaaris, et nii võib vale isikukood takistada näiteks pärimist. «Probleemid võivad tekkida hoopis järgmistel põlvkondadel ja oleks hea, kui inimene on need asjad ise korda ajanud,"»ütles ta. Enamik valesid isikukoode on kas eksituse tõttu või tahtlikult tekkinud nõukogude ajal.

«Reeglina teavad inimesed juba aastaid, et neil on rahvastikuregistrisse sattunud valed sünniandmed ja nende isikukood ei vasta tegelikule sünnikuupäevale,» lisas ta pressiteate vahendusel. Sünnidokumentide lisamine registrisse jätkub ja pole välistatud, et isikukoodi muutmist vajavaid inimesi lisandub.

Rahvastikuregistri andmete täiendamisega alustati 2005. aastal, kui digiteeriti kõik paberkandjal koostatud perekonnaseisuaktid alates 1926. aastast. Info jooksva lisamise käigus on leitud sünniaja erisusi sünnidokumendil ja registris.

Dokumentide taotlemise ja vahetamise kohta on võimalik abi saada PPA infotelefonilt 612 3000.

2000. aastal loodud rahvastikuregistrisse kantakse andmete täiendamiseks kõik puuduvad perekonnaseisudokumendid, mis on koostatud alates 1. juulist 1926 kuni praeguse ajani. Inimeste jaoks tähendab see kiiremat ja mugavamat teenust erinevates asutustes. Riigiasutused ja notarid saavad kõik vajalikud andmed registrist ning enam ei pea tegema päringuid arhiivi ning ootama vajalike andmete sisestamist.

Tagasi üles