/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2018/01/11/7476197t1hf616.jpg)
Päästeamet kontrollib alates esmaspäevast kogu Eestis nädala jooksul taaskord tuleohutusnõuete täitmist kortermajade koridorides, trepikodades ja keldrites.
Päästeamet kontrollib kortermajade tuleohutust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kontrollitakse, kas on tagatud hoonest välja pääsemine ja trepikojad on asjadest puhtad ning millises olukorras on hoonete küttesüsteemid, teatas ameti pressiesindaja.
«Tuleohutusnõuded ei ole tekkinud iseenesest, vaid need on juba juhtunud õnnetuste analüüsi tulemus,» selgitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe. «Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista,» lisas ta.
Varasemad kontrollid näitavad, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel. Juhul, kui trepikoda on suitsu täis ning valgustus kustunud ja inimesed paanikas, saavad need esemed majast väljumisel takistuseks.
Varasemad kontrollid näitavad, et kõige sagedamini on probleemiks trepikodades olevad lapsevankrid, jalgrattad ja vana mööbel.
Trepikoda peab olema kergesti läbitav ja see ei ole asjade ladustamiseks õige koht. Asjade hoidmise probleemile tuleb ühiselt lahendused leida ja trepikoja ning koridoride kasutamise reeglid kokku leppida. Näiteks võiks kaaluda keldrite remonti ja ühiste hoiuruumide rajamist. Samuti on ahiküttega majades mõistlik kutsuda ühiselt korstnapühkija.
Lisaks peab igas korteris olema töökorras ja lakke paigaldatud suitsuandur. Tuli ei tunne korteri piire ja seega on oluline, et majaelanikud omavahel koostööd teeksid, sest sellest sõltub kõigi majaelanike turvalisus.
«Igapäevases elutempos võivad mõned nõuded tunduda üleliigsed, aga kui on juhtunud halvim ning hoones on tekkinud tulekahju, siis on peamine, et inimesed ei jääks omaenda koju lõksu. Kahjuks meil selliseid näiteid täna on, mistõttu ei saa kortermajade tuleohutuse probleemidele hinnaalandust anda,» selgitas Tähe.
2017. aastal hukkus eluhoonetes 36 inimest, neist eramajades 17 ja korterelamutes 18, lisaks 1 inimene suvilas. Tänavu oktoobri lõpu seisuga on eluhoonetes toimunud tulekahjudes hukkunud 27 inimest, neist eramajades 14 ja korterelamutes 11.