/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/11/06/7285973t1h7571.jpg)
Silmarõhu mõõtmisest ei räägita palju, kuid seda peaks sarnaselt silmanägemise kontrollile teostama vähemalt korra aastas.
Silmarõhuhaigused jäävad sageli diagnoosimata
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõrgenenud silmarõhk võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi, mistõttu on ennetustöö märkamatult arenevale haigusele parim lahendus. Seda enam, et rõhu mõõtmise protseduur on lihtne ja nõuab vähe aega.
«Silmarõhuga seonduvat liigitatakse tihti ühte vererõhuga. Arvatakse, et kui vererõhuga on korras, siis on ka silmarõhuga, kuid tegelikkuses see nii pole,» nentis Instrumentarium Eesti optometrist Merle Väljari.
Silmarõhk on silma sees olev rõhk, millel ei ole ühendust vererõhuga. «Kuna inimene ise ei tunne silmarõhu muutusi, on oluline käia seda kontrollimas, et vältida rõhu tõusu, mis võib põhjustada pöördumatuid kahjustusi nagu nägemisvõime kaotamine,» selgitas Väljari.
Sellise seisundi puhul peab kiiresti tegutsema ja pöörduma viivitamatult silmaarsti poole, muidu on nägemise kadumine jäädav.
Kõrge silmarõhk võib viia glaukoomi tekkeni
Silmarõhu tõus ja sellega mitte tegelemine võib märkamatult viia glaukoomi tekkimiseni. Selle üks esimesi tunnuseid on silmasisese rõhu tõus, mis hakkab kahjustama nägemisnärvi kiudusid. Rõhk suureneb silmasisese vedeliku ringluse häire tõttu – vedeliku produktsioon, liikumine ja äravool on häiritud. Seejuures halveneb inimese nägemine, kuna rõhk avaldab survet silma erinevatele osadele.
«Glaukoomi kõige tavapärasemad vormid on avatud nurga ja suletud nurga glaukoom. Avatud nurga glaukoomi esmasteks sümptomiteks on nägemisväljade ahenemine, mis tähendab seda, et nähtav pilt on normaalsest kitsam. Lisaks hakkab avatud glaukoomi puhul nägemine järk-järgult kaduma või hägustuma,» selgitas Väljari. Protsessiga ei kaasne valu ja inimene ise üldjuhul ei tunnegi seda, et ta silmarõhk muutuks halvemuse poole.
Suletud nurga glaukoomi puhul võib sümptomiks olla äkiline nägemise halvenemine, valu silmas ja näos, sagedamini kahjustatud silma poolel. «Sellise seisundi puhul peab kiiresti tegutsema ja pöörduma viivitamatult silmaarsti poole, muidu on nägemise kadumine jäädav,» toonitas Väljari.
Õigeaegselt avastatud glaukoom allub ravile kõige paremini
Lisaks õigeaegselt avastatud silmarõhu muutustele, annab parima ravitulemuse võimalikult varakult alustatud ravi. Selleks kasutatakse peamiselt silmatilku, mis avardavad vedeliku äravoolukanaleid, kiirendavad vedeliku eemaldumist silmast ning seega vähendavad silma siserõhku. Lisaks kasutatakse ka tableti- ja kirurgilist ravi.
Et ennetada silmarõhu tõusu ja glaukoomi teket, soovitab Väljari vähemalt korra aastas silmanägemise kontrolli käigus mõõta ka silmarõhku. Rõhku mõõdetakse tonomeetriga – aparaat paiskab silmale õhku ja mõõdab muutusi õhuvoolus. Silmarõhu mõõtmist teostab pea iga optikapood, seega esialgu pole vaja eraldi silmaarsti poole pöörduda.
Kiputakse arvama, et silmarõhu tõus on eakamate inimeste haigus, kuid tegelikkuses võiks sellele juba nooremas eas tähelepanu pöörata sõnas Väljari. «Prilli- ja läätsekandjad võivad arvata, et neil on suurem oht silmarõhu tõusuks, kuid sellist teooriat arstide poolt kinnitatud pole,» sõnas Väljari.
Siiski võiksid kõik tegeleda ennetusprotsessidega, et vältida silmarõhu märkamatut kujunemist glaukoomiks. Selle alla kuuluvad tervislikud eluviisid, suitsetamisest loobumine ja silmade kontroll kord aastas.