Seda enam, et peeti peetakse koguni kodumaiseks väetoiduks ja rõhutatakse selle kasulikku toimet meie kehale. Toitumisasjatundjad soovitavad punapeeti regulaarselt süüa kõigil, eriti aga soliidses eas naistel.
Peeti on ikka pakutud neile, kel kehvad verenäitajad, kuna peet soodustab vereloomet ja ravib kehvveresust. Peet aitab tänu selles sisalduvale pektiinile (4,8–7,2 protsenti) organismil puhastuda, soodustab mürkainete väljumist organismist, tugevdab veresooni, alandab vere kolesteroolisisaldust ja aitab veresoonte lupjumise vastu.
Peet toetab tänu suurele kaaliumi- ja magneesiumisisaldusele kõrgvererõhktõve korral ja normaliseerib südamerütmi. Samuti tugevdab peet neerude, sapipõie ja maksa tööd ning soolte tegevust, leevendades kõhukinnisust.
Peet aitab põletike, allergia ja astma vastu ja suure joodisisalduse tõttu kilpnäärme alatalituse korral. Veel omistatakse peedile tänu raua ja looduslike suhkrute sisaldusele mälu ja keskendusmivõimet parandavat ning kogu organismi ja immuunsüsteemi tugevdavat toimet. Niisiis on peet meie organismile mitmeti kasulik.
Tõepoolest, peedis on märkimisväärsel hulgal mineraalaineid – kaaliumi, magneesiumi, fosforit, joodi ja rauda, tsinki jt. Saame ka vitamiine – A, B1, B2, P, PP- ja C. Peet on hinnatud punaste värvainete flavonoidide poolest, mis tugevate antioksüdantidena kaitsevad keharakke.
Peedi magus maitse tuleb selle üsna suurest suhkrute sisaldusest (8–12 protsenti), samas aga annab see kasulik juurikas üsna vähe toiduenergiat, 100 g peeti vaid 40–50 kilokalorit.
Kõige tugevam on toore peedi toime
Kõige tugevam organismist mürgiseid aineid välja viiv toime on toorel peedil. Peedimahl on looduslik kõhulahtisti. Peedimahlale, mida kasutasid ravimiseks juba Vana-Kreeka arstid, on omistatud muidki ravitoimeid, näiteks soodustab see vere punaliblede teket ja tugevdab immuunsüsteemi, ravitoime tõttu on peedimahla kasutatud veresoonte lupjumise, rasvumise, kõrge vererõhu, sapipõie-, neeru- ja maksahaiguste käes vaevlejate dieedis.