Paljud, kel diagnoositakse hallkae ja kes tulevad operatsioonile ning pole teemasse süvenenud, on üllatunud, et kaeoperatsioon tähendab silmaläätse eemaldamist ja kunstläätse siirdamist. „Miks te vahetate läätse, miks te kaed ära ei võta,” imestatakse.
Kataraktikirurgia tähendab tänapäeval läätsevahetust, rõhutab silmaarst Harras Mölder, kes on oma arstipraksise jooksul olnud arstiteaduse murrangulise arengu tunnistaja oftalmoloogias.
Katarakt ehk hallkae on silmaläätse hägustumine. Kümneminutiline lõikus 1970. aastatel ja enne seda, kui kunstläätsi veel ei paigaldatud, käidi peale katarakti eemaldamist ringi tõeliste nn pudelipõhjaprillidega, mis muutsid silmad suureks, meenutab silmaarst ja lisab, et taolisi prillikandjaid võib näha veel vaid filmides, sest inimesed, kes taolisi prille kandsid, on väheste eranditega meie hulgast lahkunud.
Enam kui 20 000 silmaoperatsiooni teinud Harras Mölder nendib, et silmadesse kunstläätsede paigaldamist alustati Eestis 1980. aastatel. Siis oli see operatsioonimeetod alles lapsekingades ja patsiendi jaoks küllaltki traumaatiline kogemus – selleks, et läätse paigaldada, tuli lõigata pool silma lahti ja hiljem kinni õmmelda.
Haava suuruse ja õmbluste tõttu oli nägemise stabiliseerumine üliaeglane – see võttis aega ligemale kolm kuud. Samuti oli see meetod optilise tulemuse suhtes halvasti prognoositav. Seetõttu oli oftalmoloogide ehk silmaarstide jaoks 1990ndatel toimunud nihe nii mujal maailmas kui ka Eestis väga suur: kasutusele tulid uue põlvkonna volditavad implantaadid-kunstläätsed ja lõikuseid hakati tegema ultraheliaparaadi abil.
Kunstläätse paigaldamiseks silma tehtava lõike suurus on keskmiselt kaks millimeetrit. Katarakti operatsiooni tehniline meetod on jäänud tänaseni samaks, tõdeb dr Harras Mölder. Ligemale kümme minutit vältava lõikuse käigus eemaldatakse fakoemoltsifikaatori abil läätse sisu. Alles jääb läätse kapsel, kuhu paigaldatakse volditav kunstlääts.
Sellise lõikuse korral on sarvkesta kuju muutus minimaalne ja silmanägemise taastumine väga kiire. Õmblusi ei kasutata. Uuel aastatuhandel on täiustunud üksnes aparatuur.
Toodetakse järjest moodsamaid ultraheli- ja laseraparaate, suure arengu on läbi teinud implantaadid. Ultraheli või laser Ultraheli asemel kasutatakse mujal maailmas kataraktilõikusteks viimasel ajal ka laserit, ent doktor Harras Möldri hinnangul pole meie patsientidel mõtet muretseda, et kumb lõikusvahend on parem.
„Laseri korral tuleks sama asja eest tunduvalt suurem rahasumma välja käia. Minu arvates on see rohkem suurfirmade pealesurutud marketing, et kataraktilõikust peaks tegema laseriga,” selgitab silmaarst. Dr Harras Mölder oletab, et laseraparaat sobib paremini algajale kirurgile ja arstile, kel igapäevane kogemus kataraktioperatsioonide osas tagasihoidlikum. Kogenud kirurg töötab väga hästi ultraheliaparaadiga ja ka operatsiooni maksumus on kliendile taskukohane.
Tasub teada, et võrreldes ultraheliaparatuuriga, mis on laialt kasutusel, maksab laserimasin 400 000 eurot rohkem, selle hooldamisele kulub aastas ligemale 40 000 eurot. Laseroperatsiooni eest tuleks kliendil välja käia ligi 400 eurot enam kui sama tulemust andva ultrahelilõikuse eest.
Silmakirurgias kasutatakse laserit mitmeti, aga tasub teada, et igaks lõikuseks kasutatakse spetsiaalset laseraparaati. „Eesti ei ole enam ammu vaene riik, palju on inimesi, kes on valmis välja käima üle 400 euro enam, et saada kõige ajakohasem kataraktilõikus,” nendib tippkirurg.
Kui mõistlik on osta Eestisse 400 000 eurot maksev aparaat käputäie maksejõuliste isikute pärast? Möldri teatel ostis üks Riia erasilmakliinik sellise, ent loobus mõne aja pärast. „Ma ei näe, et läätsevahetus läheks Eestis laseri peale ja et inimesed peaksid laserlõikuse pärast viimase raha välja käima. Tulemusel vahet ei ole,” võtab silmaarst teema kokku
