Vimmapidamine ja silmaoperatsioon

Foto: 60+

Alates juunikuust on ajakirjal 60+ uut moodi esikaas, millel kujutatud Eesti Ajaloomuuseumist pärit eestlastele tuttavad vanad, väärikad ja praeguseks väga hinnalised tarbeasjad. Iga esikaane juurde kirjutab kunstiloolane Anne Ruussaar selgitava ja hariva teksti. Oktoobrikuu ajakirja esiküljel on unustatud universaaljalanõud – kalossid. 

Kalossid patenteeris 1803. aastal reumaatikust Inglise vanahärra Radley, kes, soovides oma jalgu vihmase ilmaga kuivana hoida, pööras pilgu ajalukku – lugedes Julius Caesari võitlustest muistses Gallias, avastas ta, et gallialaste puittalla- ja nahast pealisosaga jalanõusid nimetati veekindlateks. Ta arendas mõtet edasi ja jõudis tavajalatsitele peale tõmmatavate kummist kateteni, mis kujult meenutasid tänapäeva kalosse. 60+ värskes oktoobrinumbris kirjutame Eesti kummijalatsite ajaloost.

Konfliktid ja vääritimõistmised on igapäevaelu kaasosa. Üks pool on mõistvam, teine egoistlikum. Kui kaua viha ja vimma kanda? Kui pikalt tasub hoida hingevalu enda sees? Kuidas tülitseda ja leppida? Kas me peaksime teise soove silmist lugema või oleks mõistlik oma tunnetest teisega rääkida, kirjutab värskes ajakirjas 60+ arst ja psühhoterapeut Alexander Kotchubei.

Oma haiguse tundmaõppimisel võib takistuseks saada suhtlemisoskus. Ka statistika ütleb, et rahulolematust meedikutega esineb kõige sagedamini just suhtlusprobleemide tõttu. Teadmatus süsteemi kitsaskohtadest võimendab arusaamatusi veelgi. Eesti Patsientide Liidu tegevjuht Kadri Tammepuu kirjutab 60+ värskes numbris lihtsas keeles meditsiinisüsteemi nippidest, kuidas haiglakoridorides oodates, arsti ukse taga istudes ja tohtri kabinetis paremini toime tulla.

Ka statistika ütleb, et rahulolematust meedikutega esineb kõige sagedamini just suhtlusprobleemide tõttu.

Vahel juhtub, et peremehe või perenaise maine teekond lõpeb varem kui tema kassil ja liigagi sageli jäävad need lemmikloomad saatuse hoolde. Keegi lähedastest ei soovi ootamatult sülle kukkunud looma endale võtta ja kass satub varjupaika või veelgi hullem, tänavale. Miks tasub seenioril võtta täiskasvanud kass? Millised on vanema kassi eelised? Mis on Kasside Turvakodu ja mis on Kasside Hoiukodu? Kes sobib hoiukodu pakkujaks? Need küsimused saavad vastuse ajakirja 60+ oktoobrinumbris.

Paljud, kel diagnoositakse hallkae ja kes lähevad operatsioonile ning pole teemasse süvenenud, on üllatunud, et kaeoperatsioon tähendab silmaläätse eemaldamist ja kunstläätse siirdamist. „Miks te vahetate läätse, miks te kaed ära ei võta,” imestatakse. Kuidas peaks käituma pärast silmaoperatsiooni? Kuidas teha nii, et läätsed oleksid justkui oma silmad, selgitab ajakirja 60+ värskes numbris enam kui 20 000 silmaoperatsiooni teinud silmaarst Harras Mölder.

Teadupärast oleneb ravimtaime väärtus toimeainete hulgast. Need ained tekivad ja kogunevad sedamööda, kuidas taim areneb. Milliseid ravimtaimi sügisel korjata, kuidas ja mis nendega peale hakata? Milliseid juurikaid ja marju metsast koju tuua, annab 60+ oktoobrinumbris nõu Uuskaubi ravimtaimetalu perenaine Sirje Aiaots.

Kuidas teha sibulavanikut? Kuidas samm-sammult sibulaid kokku punuda, mida teha, et saaks kööki kena patsi, kust vajadusel sibul võtta, õpetab 60+ veergudel Vabaõhumuuseumi aianduskuraator-teadur Anneli Banner.

Valdav osa suure varakahju, kannatanute ja hukkunutega tulekahjud juhtuvad just külmal hooajal, enamik neist on tingitud inimese tegevusest või tegemata jätmisest, pea viiendik neist omakorda hooldamata või katkistest kütteseadmetest. Ikka kehtib seesama mantra – kord aastas kutsu korstnapühkija või kui oskad ja jaksad, puhasta oma ahjud, pliidid, korstnad, lõõrid ise. Peaasi, et puhtaks saavad. Unustada ei tohi sedagi, et kolletes lõõmab elus tuli, millega tuleb mõistlikult ja aupaklikult ümber käia. 60+ oktoobrinumber jutustab Maria loo, kes arvas, et 75 aastat pole ju midagi juhtunud ja Hanno loo, mille keskmes on saatuslikud liiga pikad küttepuud.

Väike, aga sisukas ja ülihästi säiliv. Selliste sõnadega saab iseloomustada väheseid loodusande. Pohlamarjad on seesuguse lugupidamise auga välja teeninud. Pohlast ja selle kasulikkusest kirjutavad ajakirjas 60+ arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Terviseteadlik inimene teab, et iga päev on kasulik süüa viis portsjonit ehk viis korda 100 grammi puu- ja köögivilju. Teisalt soovitatakse süüa ühe toidukorraga viit värvi toiduaineid. Seda arvesse võttes võiks värvikas ja maitsev punapeet iga väärikas eas nii enda kui ka pere tervise eest seisja toidulaual sage külaline olla. Seda enam, et peeti peetakse koguni kodumaiseks väetoiduks ja rõhutatakse selle kasulikku toimet meie kehale. Kuidas peediga köögis ümber käia, kirjutab 60+ köögikülgedel Sirje Rekkor. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Tea Raidsalu annab nõu, kuidas kanamuna maksimaalselt ära kasutada. Südameapteegi proviisor Ave Niidu kirjutab punetavatest ja väsinud silmadest.

Ajakirjas 60+ on kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.