Saa tuttavaks selleaastaste laureaatidega
6. oktoober 2018, 13:56
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/06/11473265t1he7d2.jpg)
Festivalil 60+ anti täna üle auhinnad konkursi «Aastad täis sära ja väärikust» laureaatidele. Loe lähemalt, keda esile tõsteti.
Konkursi elutööpreemia laureaate oli kaks: Maidi Tammik ja Toomas Paul.
Maidi Tammik on Obinitsa pensionäride seltsi juhataja, väga aktiivne proua. Organiseerib temaatilisi üritusi, kutsub huvitavad külalised. Ta on hea ideede generaator ja elluviija. Organiseerib teatri-, kontserdi-, spaakülastusi. Võtab vastu Setomaale saabuvaid külalisi, nt presidendi delegatsiooni, organiseerib Setomaa ülemsootska vastuvõtte. Hea käsitöömeistrina teeb taidluskollektiivile esinemiskostüümid. Peab kõnesid, kirjutab õnnitluskaardid eakatele, heegeldab linikuid. Kiriku nõukogu liige, korraldab matusetseremooniaid. Tema koduaed on õitest tulvil varakevadest hilissügiseni ja seda külastavad paljud.
Toomas Paul on teoloog, kiriku- ja kultuuriloolane, mõtleja, ühiskonnas toimuva ja inimese sees toimuva mõtestaja. Ta on olnud hingekarjane, kes oskab keerulised asjad lihtsalt lahti rääkida. Toomas Paul on Eesti vaimulike ringkonnas üks väheseid, kes hinnatud kolumnistina ka ajakirjanduses sõna võtab. Toomas Paulis kui hingekarjases kohtuvad nii kahtlemine kui ka usk, mis tema puhul aga vastanditeks ei osutu. Pigem vastupidi – need on aidanud tal leida kindla sihi. Ta on seisnud ja hoolitsenud inimese hingeselguse eest. Toomas Paul on öelnud: „Õige aeg on iga hetk, mis veel on alles.” Toomas Paul on missiooniga mees.
Kategoorias "Eakalt kogukonnale" kuulutati võitjaks Vladimir Mirotvortsev.
MTÜ Eesti Looduskaitse Seltsi Sillamäe osakonna juhatuse esimees. On andnud suure panuse välisõhu puhastamisesse, jäätmemajandusse, öelnud sõna sekka linna arenguprojektide loodussäästlikumaks muutmisel. Tänu temale juurutati Sillamäel konteinerivaba olmejäätmete kogumine, täiustati tööd ohtlike jäätmetega, töötati välja välisõhu seirekava. Tema taotlusel ehitati elektrifiltrid põlevkivikateldele. Pälvinud mitmesuguseid autasusid. Osaleb aktiivselt linna laupäevakutel koos noorte ja eakaaslastega. Jagab oma teadmisi eakate klubide kokkusaamistel. Innustab ja toetab noori sportlasi.
Eakate elu edendamise eest pälvis tunnustuse Reet Pool, kes on psühholoog ja tervisevõimlemise treener. Armastatud ja hinnatud lektor, kelle terviseloenguid Tallinna Keskraamatukogu lugejad alati ootavad ja mis on huvitavad nii sisult kui ka vormilt. Tihti on loengutel aktiivsed võimlemisminutid muusika saatel. Ta jagab oma elukogemusest terviseinfot, seletab keerulisemaid meditsiinitermineid lihtsalt ja arusaadavalt, lisab pildimaterjali. Reet on osavõtlik, suure südamega hea lektor, kes peab tasust olulisemaks inimeste tervist ja heaolu.
Juba 1980. aastail alustas ta spetsiaalselt ainult eakatele suunatud võimlemisgruppidega. Eesmärgiga tõsta eaka inimese sotsiaalset aktiivsust, vähendada vanusega seonduvat üksindust, on ta võimeka organisaatorina korraldanud järjekindlalt üritusi, tähtpäevade tähistamisi, esinemisi. Ta on väga tähelepanelik iga osaleja suhtes, suure empaatiavõimega psühholoog. Avaldanud mitu raamatut ja CDd võimlemisest, loonud MTÜ Aktiivse Tervise Stuudio ReetTer, teinud tervisele suunatud üle-eestilisi projekte.
Kategoorias "Eakad, kui kultuurikandjad" sai laureaaditiitli Uno Aan, kes koostas 480 lk raamatu „Koeru sport”, mis on Koeru sportlaskogukonna ja spordihuviliste kingitus EV 100 puhuks. Osales vabatahtlikuna Koeru muuseumi juhina Koeru ja Järvamaa kogukonna ürituste ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Järvamaa Muuseumi Sõprade Seltsi asutaja. Von Baeri 225. sünniaastapäevale pühendatud üle-eestilise ajaloopäeva ja konverentsi üks korraldaja, taastas võidutulealtari, aitas korraldada Wiiralti üle-eestilist kultuuriloopäeva. Järvamaa laulu- ja tantsupoe üks peaosaline. Laulab ansamblis Kanarbik, korraldab Koeru kogukonna külade päevi.
/nginx/o/2018/10/03/11464309t1h4f55.jpg)
Kategoorias "Tegu eakale" pälvisid preemia Piret Aus (Viljandi Väärikate Ülikool) ja Tartu eksmeedikute ühing Halastus.
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Väärikate Ülikooli igakuiseid loenguid oodatakse huviga. Õppeaasta jooksul on 8 loengut, õppereis Ahhaa keskusesse, õppekäigud Kultuuriakadeemia Vilma majja. 2018. aastal jagati välja 60 tõendit aktiivsetele õppetöös osalenutele. Loengutel käsitletakse praktilisi ja silmaringi laiendavaid teemasid. Osalema on oodatud kõik 50+ (Tallinnas 60+) inimesed. Praegu on õppureid üle Eesti 2000.
Sel aastal on Viljandis 9 loengut, 2 õppekäiku, 4 õpikoda. Loenguid salvestatakse ja neid saab vaadata Tartu Ülikooli Televisiooni veebis.
Viljandi Väärikate Ülikooli taasavamise algatus tuli eakatelt. Õppekava planeeris ja korraldas korrektselt ja sihtgrupi huve arvestades kultuurihariduse osakonna õppejõud Piret Aus. Loengute teemavalik on mitmekesine, kohtumised külalislektoritega oodatud. Kuulajad said rääkida oma ala professionaalidega ja seda kõike tasuta. Väärikate Ülikooli „tudengid” on ärksa vaimuga, tegusad ja õpihimulised. Õppimise toredat külge pakub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Väärikate Ülikool.
Tartu puuetega eksmeedikute ühing Halastus on 25 aastat tegutsenud. Liikmeid saja ringis. Tegeletakse kõrges eas puuetega vanakestega. Suheldakse nende eest ametiasutustes, käiakse koos poes, arsti juures.
Ühing korraldab 5–6 korda aastas tähtpäevi, kuhu tuuakse kõik, kes vähegi suudavad ise liikuda, teistel käiakse kodus külas. Tehakse kõigile jõulupakk, EV 100 puhul tehti lipuvärvides padi Eesti Rahva Muuseumile. Emadepäeval peeti eakaid meeles tänukirjaga. Ühingul on oma ajaleht, mille peatoimetaja Liidia Laaneoja on saanud Eesti Punase Risti V klassi ordeni.
/nginx/o/2018/10/03/11464326t1hb79a.jpg)
Põlvkondade vahelise sideme hoidmise eest sai preemia Evi Viherpuu. Erivajadustega laste ja noorte hea haldjas juba 42 aastat. Haapsalu Hoolekandekeskuse tegevusjuht. Ta on organiseerinud palju väljasõite, lastepidusid, sünnipäevi ja tähtpäevi. Koos lastega on teatrit tehtud. Evi on alati olemas, kui abi vaja, ennastsalgav, ohverdav, pühendunud tööle noortega. Ta on valmis loobuma oma vabast ajast töö kasuks. Tema akud on alati täis. Huumoriga suudab ta lahendada raskeid situatsioone ja kinkida inimestele põhjuse naeratada. Täiendab end praegu koolis. Oma vitaalsuse, uudishimu, elurõõmu, töökuse, suure armastuse ja austusega elu vastu on ta eeskujuks paljudele. Ta oskab ennast kuulama panna, on nagu raudnael, kelle peale saab alati loota. Ei virise kunagi.
Eesti elu peegeldaja tiitliga tunnustati saadet "Prillitoos", mis on olnud Eesti Televisiooni ekraanil ühtejärge 35 aastat. 30. oktoobril 1983 läks eetrisse esimene „Prillitoosi” saade. Toonase ajakirjalaadse ülesehitusega saate autor ja saatejuht oli teleajakirjanik ja sotsioloog Hagi Šein, toimetaja Helgi Oidermaa ja režissöör Jüri Tallinn. Vanemaealistele mõeldud „Prillitoos” on „Aktuaalse kaamera” kõrval üks saadetest, mis on olnud eetris järjepidevalt ja katkematult. „Prillitoos” on harinud, toetanud, kokku toonud ja meelt lahutanud paljudel seenioridel.
