Anni Arro üheksa südamesõbralikku toidunippi

Anni Arro. Foto: Erakogu

29. septembril tähistatakse rahvusvahelist südamepäeva. Tippkokk Anni Arro pani sel puhul kokku soovitused, millest ise lähtub ja teistele ka soovitab.

Eestlane tikub kõrget vererõhku ja kolesteroolitaset võtma kui paratamatust, millega pole midagi peale hakata. See ei peaks nii olema. Elustiilivaliku üheks osaks on ka toit, mis südame tervist otseselt mõjutab.

Tippkokk Anni Arro sõnul on tervisliku toidu valemiks tasakaal - see pole kunagi äärmuslik, vaid läbimõeldud ning austuse ja armastusega tehtud. Ta toob välja üheksa lihtsat toiduga seotud nõuannet, mida ise järgib ja kõigile teistele ka soovitab.

• Valmista toit algusest lõpuni ise, väldi poolfabrikaate, kuhu on peidetud ohtralt soola, rafineeritud suhkrut ning säilitus- ja muid e-aineid. Päris ilma soolata ei saa, aga meie kätes on kogust piirata. Kui teed ise süüa, siis näed oma silmaga, mis täpselt toidu sisse läheb.
• Eelista kodumaist toidukraami, võimalusel kasvata köögivilju ja maitsetaimi ise.
• Eestlase klassikaline valik, liha kartuli ja soustiga, on organismile võrdlemisi koormav. Kvaliteetne liha ei vaja enda kõrvale jahu- ja koorekastet. Kartuli võib asendada näiteks ahjuköögivilja või värske salatiga. Ahjus saab maitsva roa porgandist, peedist, kaalikast ja muskaatkõrvitsast. Salatisse saab panna käepärast rohelist, näiteks kapsast, suvikõrvitsat, brokolit, lehtkapsast ja -peeti ning spinatit.
• Kasuta toiduvalmistamisel südamesõbralikke õlisid. Kõige kättesaadavam ja pretensioonitum on külmpressi oliiviõli, aga lisaks võib värskeid salateid maitsestada külmpressi kanepi-, avokaado-, pistaatsia- või kõrvitsaõliga.
• Puhtad maitsed on kõige paremad, soola ja suhkruga liialdamine tapab toidu tegeliku maitse.
• Südamesõbralikkus ei tähenda kõigi rasvade vältimist. Sageli on rasvatud dieettooted tervisele koormavamad kui üks korralik praad. Küll tuleb jälgida, mida ja millega koos sööd ning piirata koguseid.
• Söö hooajaliselt! Talvel külma ja pimedaga vajab organism rammusamat sooja toitu, mis kosutab ja on talvisele seedimisele hea. Lisaks võiks talvel süüa ohtralt pähkleid ja seemneid. Suvel eelista seevastu värsket ja lahjemat toitu – salateid, pastat, puuvilju, rohelist, kerget liha. 
• Magustoit ei pea võrduma alati koogiga ja kui peabki, ei pea kook olema nii magus, et hambad välja kukkuda tahavad. Kodus küpsetatud koogid on enamasti vähem magusad kui poekoogid, lisaks saab kodus otsida suhkrule asendust – mett, banaani, datleid. Suvel ja sügisel on Eestis piisavalt magusaid marju ja puuvilju, mis magustoiduks sobivad.
• Naudi elu ja austa toitu. Ära kugista ja ära kiirusta, söö rahulikult.

Südamesõbralik brokoli-kõrvitsa pasta

Foto: Erakogu

Retsepti autor Anni Arro, kahele inimesele

Koostisosad:

200 grammi täisterapennesid 

150 grammi muskaatkõrvitsat  

300 grammi brokolit 

100 grammi kikerherneid 

100 grammi toorsuitsusinki 

3-4 küüslauguküünt

rosmariini

peterselli

pipart

serveerimiseks oliiviõli ja soovi korral parmesani juustu

Valmistamine:

Eemalda brokoli puitunud kand ja eralda õisikud. Keeda õisikuid vees umbes 5 minutit ning nõruta. Lõika kõrvits kuubikuteks ja prae oliiviõlis kuldseks. Lisa hakitud rosmariin ja küüslauk. Prae minutike ja lisa brokoliõisikud ja kikerherned. Vahepeal keeda penned soolvees (minuti võrra vähem kui pakil kirjas) ja nõruta. Vala penned pannile, sega ja lisa vajadusel natuke vett, et pasta jääks mahlasem. Kõige lõpus lisa tükeldatud toorsuitsusink ja hakitud petersell. Maitsesta pipraga, kui tarvis, lisa pisut soola. Serveeri pasta värskelt riivitud parmesani juustuga.