Terviseminister soovib eakatele tasuta gripivaktsiini

Eesti elanike gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus on Euroopa Liidu väikseim – see oli mullu 3,2% . Foto: Margus Ansu / Postimees

Tervise- ja tööminister Riina Sikkut saatis Haigekassale kirja, kus palub analüüsida võimalust vaktsineerida eakaid gripi vastu tasuta. Ministri hinnangul peaks tasuta vaktsineerimise võimalus olema nii hooldekodudes elavatel eakatel kui ka teistel 65+ vanuses inimestel ning tasuta vaktsineerimisega võiks alustada 2019. aasta sügisel.

Haigekassa juhile Rain Laanele tehtud pöördumises kirjutab minister, et Eesti elanike gripivastase vaktsineerimisega hõlmatus on Euroopa Liidu väikseim – see oli mullu 3,2% elanikkonnast ning 4,3% vanemaealistest, samas euroliidu keskmine on 56%. Samuti on meil ELi kõrgeim suremus gripi tüsistustesse: möödunud hooajal suri gripi tõttu 94 inimest, neist 95% olid 65-aastased ja vanemad.

„Kõrge suremuse üheks põhjuseks on kindlasti väga madal hõlmatus gripivastase vaktsineerimisega. Oleme ainuke ELi liikmesriik, kus gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele riigi poolt ei kompenseerita,“ seisab kirjas.

"Oleme ainuke ELi liikmesriik, kus gripivaktsiini vanemaealistele ega teistele riskirühmadele riigi poolt ei kompenseerita."

Tervise- ja tööministrit nõustava riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni liikmed on jõudnud järeldusele, et gripi tõttu on enim ohustatud hooldekandeasutuste vanemaealised (vanuses 65+) elanikud, kelle hulgas on suremus gripi tüsistustesse kõrgeim ning kellele tuleks vaktsineerimist kindlasti tasuta võimaldada.

Samuti peaks grippi suremuse vähendamisel suurendama kogu vanemaealise elanikkonna (65+) vaktsineerimisega hõlmatust.

Kas vaktsineerimine jääb raha taha?

Ministri hinnangul on murekohaks ka see, et tihti lisatakse gripivaktsiini hinnale vaktsineerimise teenustasu, mis võib sõltuvalt tervishoiuteenuse osutajast olla vahemikus kuni 10 eurot või isegi üle selle. „Seega võib vaktsineerimise lõplik hind olla samuti takistuseks vaktsineerimisotsuse tegemisel,“ arvab Sikkut.

Hoolekandeasutuste elanikele on sageli ea, terviseseisundi ning rahaliste võimaluste tõttu omaosalusega tervishoiuteenused raskesti kättesaadavad. „Sellele riskirühmale tasuta gripivastase vaktsineerimise võimaldamine aitab gripist tingitud suremust oluliselt vähendada.“

Ekspertkomisjoni seisukoht aprillikuus toimunud koosolekul oli, et hooldekodude vanemaealistele patsientidele tuleks riigi poolt tasuta gripivastast vaktsineerimist võimaldada. Sotsiaalministeeriumi ja Haigekassa ekspertidele jäi ülesandeks analüüsida korraldust ja kulusid, mille tulemusena on jõutud järeldusele, et kõige optimaalsem on lisada see riskirühm immuniseerimiskavasse, hankida gripivaktsiin riigihanke teel ning kompenseerida ka koduõendus- või muu sarnane teenus, mille kaudu vaktsineerimine läbi viia.

Hoopis keerulisem on olukord aga ülejäänud vanemaealiste kohordiga (umbes 253 000 inimest). Nende puhul ei ole ekspertide arvamuse põhjal küsimus ainult hinnas, vaid ka hoiakutes ning madalas teadlikkuses gripivastase vaktsineerimise vajalikkusest.

„Leian, et eriti vanemaealise elanikkonna hulgas hõlmatuse tõstmiseks oleks oluline leida viis, kuidas motiveerida tervishoiuteenuse osutajaid gripivastast vaktsineerimist läbi viima,“ seisab kirjas.

Puudujääk on ette ennustatav

Sikkuti hinnangul tuleb tegeleda ka gripivaktsiini kättesaadavusega. „Ravimitootjate selge sõnum on olnud, et seni, kuni gripivaktsiini riiklikult ei hangita, tarnivad nad Eestisse eelmise aasta hõlmatuse numbrite põhjal. See tähendab, et vaktsineerimisega hõlmatuse suurenedes tekib suure tõenäosusega vaktsiini puudujääk,“ selgitab minister.

Oma kirjas palub tervise- ja tööminister Eesti Haigekassal analüüsida hooldekodude vanemaealistele patsientidele tasuta gripivastase vaktsineerimise korraldamist ja hinnata kompenseerimise kulu Eesti Haigekassa eelarvele.

Vanemaealiste tasuta gripi vastu vaktsineerimisega võiks ministri hinnangul alustada juba järgmise gripihooaja alguses 2019. aasta sügisel.

 

Kuidas prognoosida vajalike dooside hulka?

Oma kirjas arutleb minister Riina Sikkut ka selle üle, kuidas ennustada vajalike dooside arvu. „Esimeseks küsimuseks on hangitavate dooside arv, sest hõlmatuse kasvu on keeruline täpselt prognoosida. Kui hankida vaktsiini kogu kohordile, siis tuleb suure tõenäosusega osa vaktsiinist hooaja lõpus maha kanda (gripivaktsiini säilivusaeg on lühike ja seda toodetakse konkreetseks hooajaks). Kui osta liiga vähe, siis on oht, et vaktsiini jääb puudu, samas kui inimestel on tekkinud sellele õigustatud ootus.

Üks võimalik lahendus oleks enne gripihooaja algust viia läbi elanike arvamuse ja hoiakute uuring, mille põhjal kaardistada end vaktsineerida soovijate arv ja mittevaktsineerimise põhjused. Uuringu tulemuste põhjal oleks võimalik hankida riiklikult vajalik kogus vaktsiini,“ pakub ta lahenduse.