/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2018/09/18/11427450t1h4b3b.jpg)
Riigikogus arutati täna seaduse eelnõu, mille eesmärgiks on tagada abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimine hoolekandeasutuses viibivale inimesele võrdselt kodus elava inimesega.
Riik laiendab abivahendite toetuse saajate ringi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu kehtiva sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt kompenseeritakse hoolekandeasutuses viibivatele inimestele abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osalus ainult individuaalsete abivahendite (näiteks protees, ortoos) puhul, kuid mitteindividuaalsete abivahendite (näiteks ratastool, mähkmed) puhul mitte.
«Muudatuse jõustumise järgselt ei kehti enam erisus, mille kohaselt ei ole hoolekandeasutuses viibivatel inimestel õigust mitteindividuaalsete abivahendite ostmisel või üürimisel riigi osaluse kompenseerimisele,» ütles Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. «Vastav erisus jäetakse alles isikute puhul, kes viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega.»
Marika Tuus-Laul ütles, et abivahendit vajavat inimest koheldakse võrdselt sõltumata, kas ta elab kodus või hoolekandeasutuses. Tema sõnul paraneb seaduse muudatuse tagajärjel hoolekandeasutuses viibivate inimeste elu- ja hooldusteenuse kvaliteet.
«Seni on mitteindividuaalseid abivahendeid ostnud hoolekandeasutuses viibivad inimesed ise või on hooldekodu need taganud,» märkis Tuus-Laul. «Tihti ei ole inimesel olnud rahalist võimalust tagada kaasaegseid ja kvaliteetseid abivahendeid ning hoolekandeasutused on kas välisabi korras saanud abivahendid või soetanud kasutatud tooted, mis ei ole pruukinud olla parimas töökorras ega vastata inimese individuaalsetele vajadustele.»
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõust tulenevad muudatused on kavas jõustada 2019. aasta 1. jaanuarist.