Kas nutikas on parem kui nupukas?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Nutikas vs. nupukas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Diego Cervo / PantherMedia / Scanpix

Kui Karl Gustav Adamsoo vanemad endale neli aastat tagasi nutitelefonid hankisid, ei osanud keegi arvata, et tekkivatest küsimustest ja tagasilöökidest saab piisavalt mõtteainet ülikooli bakalaureusetööks.

Kuidas teie vanemad telefoni vahetamiseni jõudsid?

Usun, et nad said inspiratsiooni nii minust kui ka oma töökaaslastest. Nad ju nägid, kui suure osa päevast ma nutitelefonis veetsin ning kuulsid, mida kasulikku sellega teha saab.

Oma bakalaureusetöös uurisite, millest sõltub vanemaealiste inimeste huvi nutitelefonide vastu ning millega neid õpetades arvestada. Vestlesite ja tegite ühesõppe kümne 67–81-aastase inimesega. Mis teie arvates seeniore kõige rohkem nutitelefoni ostmisel takistab?

Minu suureks üllatuseks ei ole vanematel inimestel nutitelefoni kasutama hakkamisel takistuseks mitte nende vanus ja nad ise, vaid just noored – nende lapsed ja lapselapsed – kes alguses soovitavad nutitelefoni, vajadusel selle ka neile soetavad, aga aja jooksul kaob järeltulijatel kannatus erinevaid funktsioone õpetada. Teatud määral on takistuseks ka nutitelefoni erinevate võimaluste rohkus võrreldes nuputelefoniga. Tundmatu hirmutab ja tekibki hoiak: mul ei lähe seda niikuinii vaja.

Mulle tundub, et vanemaealised hoiavad vanadest asjadest rohkem kinni kui noored. Kui vana telefon töötab, ei hakata enamasti uut muretsema. Kas teie küsitletud olid ka pigem konservatiivse hoiakuga?

Jah, need pensionärid, kes olid oma vanale telefonile truuks jäänud, ütlesid, et niisama ei näe nad telefoni väljavahetamiseks põhjust. Siiski tuleb rõhutada, et nad olid seda öeldes nutitelefoni suhtes positiivselt meelestatud. Kui neil peaks vana telefon katki minema, võtaksid nad järgmisena hea meelega kasutusele just mõne lihtsama nutitelefoni.

Kas enne lõputöö valmimist aimasite neid põhjusi, mida küsitletud esile tõid?

Mulle oli kõige suuremaks üllatuseks see, et pensionärid ei ole tegelikult nutitelefonide kasutamise suhtes negatiivselt häälestatud, pigem tunnevad nad lihtsalt puudust inspireerijatest ning koolitajatest, kes ülemineku eilse ja tänase vahel võimalikult mugavaks teeksid.

Küsitletud mäletavad aega, mil nad said endale koju lauatelefoni. Mina mäletan, kui saadi esimesed hirmkallid mobiiltelefonid. Teie jääte nutiseadmete aega. Mis te arvate, kui pajudel Eesti vanemaealistel inimestel on nutitelefon või mõni teine nutiseade?

Mõnedel on, mõnedel mitte. Kui vanemaealiseks lugeda inimesi alates 65. eluaastast, siis nutitelefonid on pigem noorematel. Kuigi intervjueeritud pensionäridest pooltel oli isiklik nutitelefon, julgen arvata, et tegelikult on nende seas nutitelefoni omajaid vähem.

Mida nad kõige rohkem nutitelefonis teevad?

Peamiselt kasutatakse nutitelefoni ikka selleks, milleks kasutati enda eelmist mobiiltelefoni – helistamiseks ja sõnumite saatmiseks. Paljud loevad ka uudiseid, kuigi süda kuulub rohkem trükimeediale. Mõned aktiivsemad suhtlevad igapäevaselt sotsiaalmeedias oma lastega.

Tagasi üles