Huumorit tuleb hoida terve elu

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Naervad eakad. Pilt on illustratiivne

FOTO: Monkeybusiness Images / Panthermedia / Scanpix

Naljategemise oskus on omadus, mida me kõik hindame. Kui kellelegi öeldakse, et tal pole huumorisoont, siis mõjub see solvanguna. Huumori kohta on palju legende ja müüte, nii väidetakse, et laps naerab päevas 40 korda, täiskasvanu 20. Segi aetakse aga sageli naer ja huumor: kui naerdakse, ei tähenda see sugugi alati huumorit.

Huumor on meditsiin, mis maksab vähe, aitab aga kõige kindlamini.

Hulk nalju, mille üle naerame, baseeruvad häbitundel, kellegi teise alandusel. Nii ütleb filosoof Nietzche, et mitte viha, vaid naer on see, mis tapab.

Huumorit ja selle mõju on hakatud viimastel aastakümnetel hoogsamalt uurima, tulemusi avaldab ajakiri Humor: «Eksisteerivad suvekoolid ja kord aastas leiab aset isegi huumorikongress.»

Huumor soodustab head elu

Positiivne psühholoogia, mis tegeleb mõistega «hea elu», näeb huumoris üht 24 iseloomutugevusest, mis soodustavad head elu.

Teadlased uurivad, millist rolli mängib huumor vanemas eas. Sellised uurimused on toonud võrdluses nooremate inimestega välja tõiga, et 60. eluaasta künnise ületanud inimestel on huumoritunnetus parem kui noorematel. Peale selle eksisteerib veel võimalus vanemas eas oma huumorisoont arendada, sest huumoril on omandus ühendada.

Segab hirm väljanaermise ees

On inimesi, kellel on gelotofoobia. Tegemist on hirmuga väljanaermise ees. Sellega kaasneb, et naeru ja naermist interpreteeritakse valesti. Just vanemas eas võib gelotofoobiast saada probleem.

Aga inimestele, kes põevad depressiooni, on huumor grupipsühhoteraapias erilise tähendusega.

Kes ei teaks kloune! Milline on aga selle pajatsi tähendus? Kloun on tervise edendaja. Nimetusega geri clowns leiab neid haiglatest, nende head mõju rakendatakse hooldekodudes. Klounidel õnnestub saada kontakt isegi dementsete haigetega. Jäädes tervete inimeste sekka, aitavad klounid parendada töökliimat ja leida keerulistes olukordades loomingulisi lahendusi.

Huumor on vanaduses eriti tähtis, sest huumor mõjutab mitut eluvaldkonda.

Huumor muutub koos vanusega

Teadlased on kindlaks teinud, et huumor muutub koos vanusega. Nali, mille üle nooremaealine naerab, toob vanaduses kaasa ainult pearaputuse. Ja mitte ainult. Mingi nalja juures ei suuda üks naeru lõpetada, teine aga kehitab arusaamatuses õlgu. Kindel on aga, et ühtede ja samade asjade üle naermine teeb kooselu palju kergemaks.

Ajakiri Psychology and Aging avaldas uuringu, mille järgi huumor vastavalt vanusegrupile muutub. Nooremad naeravad seega sageli agressiivsete naljade üle ja nende naljade üle, mis on tehtud kellegi teise kulul. Vanemaid inimesi need naljad naerma ei aja. Seeniorid naeravad parema meelega naljade üle, mis ühendavad. Näiteks kui seriaalis «Golden Girls» («Kuldsed tüdrukud») lähevad vanemad daamid ühiselt kondoome ostma, siis tahaksid nad häbitundest kollektiivselt maa alla vajuda.

Huumoritunnetuse muutumise põhjuseks elu vältel on see, et elu jooksul tuleb ette emotsionaalseid tagasilööke. Sellele lisandub keha väsimine. Ühendav huumor aitab siinjuures paremini hakkama saada. Võib-olla mängib veidike rolli see, et praegused noored naeravad lihtsalt teistsuguste asjade üle kui noored 1960ndate, 1970ndate või veel kaugema aja ehk 1940. aastate noored inimesed. 

Huumor on sild alateadvusesse

Hea meetod huumoriga sõbruneda on karikatuurid. Karikaturistid toovad välja nõudmise ja tegelikkuse vastandlikkuse, tõstatavad küsimusi positiivsete vanadusepiltide kohta, mida poliitika ja meedia hea meelega näitavad. Karikatuurides on need pildid tumedama koloriidiga, teemaks kortsud ja põienõrkus, hammaste väljalangemine ja Alzheimeri tõbi. Huumor on nagu sild alateadvusesse.

Tagasi üles