Kas vana arm roostetab?

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustratiivne

FOTO: Wavebreakmedia ltd / PantherMedia / Scanpix

Paarisuhe mõjutab peale vaimse tervise väga suurel määral meie üldist füüsilist heaolu, nendib soome psühholoog Jouni Luukkala. Õnnelik ja rahuldust pakkuv kooselu soodustab tema hinnangul isegi rasketest haigustest taastumist. Kuidas aga elada ühe ja sama inimesega üheskoos ja õnnelikult kõrge vanuseni ja veel voodirõõmegi nautida?

Armastus ja rahulolu eluga on palju rohkem kui üksnes suguelu, räägib geriaater Kai Saks. «Kui pensionäril on aktiivne suguelu ja ta on sellega rahul, on väga hästi. Kui tal ei ole aktiivset suguelu ja ta on sellega rahul, on samamoodi väga hästi. Kui aga on aktiivne suguelu ja muud ei olegi, pole nii hästi. Üksteise hoidmist ja hoolimist ei asenda miski,» rõhutab geriaater.

Sama meelt on kliiniline psühholoog-paariterapeut Aita Keerberg. «Eakate seksuaalsust pole meil Eestis küll uuritud, kuid selge on seos: partneritel, kes muidu heas suhtes, on suurema tõenäosusega olemas ka seksuaalelu,» ütleb ta. «Heas suhtes inimesed, kes on teineteisega heatahtlikud, hoolitsevad, arvestavad, saavad igasugustest probleemidest kergemini jagu, sealhulgas seksi takistavatest või häirivatest asjadest,» nendib Aita Keerberg. «Tekib ju väga paljudel inimestel vanusega seoses mitmesuguseid tõsiseid probleeme, nii tervisehädasid kui ka vananemisega üldiselt kaasnevaid muutusi.»

Miks kaob lähedus?

«Paljud iseendaga hädas olevad inimesed ei tule ka suhtes keeruliste olukordadega toime, sealhulgas seksuaalsuhtes. Iseendaga hädas olijal on seksisfäär tundlikum ses mõttes, et iga väiksemgi konflikt võib kaasa tuua soovi teisest eemale hoida, tekitab umbusku teise motiivide suhtes, võib viia kibestumiseni,» kirjeldab psühholoog.

Muidugi sooviksid kõik pikaajalises kooselus olijad suhet hoida, oma kehale seksuaalseid naudinguid pakkuda. «Kuid vahel lihtsalt ei teata, kuidas intiimse poole peal uuesti otsast alata, kui mingite probleemide tõttu on pikem vahe sisse tulnud. Vanemad inimesed ei söanda tulla seksoloogi juurde, et leida teineteisele lähenemiseks uusi tarkusi. Paljud asjad, mis varem toimisid, kümme aastat hiljem enam ei toimi, sest keha on muutunud. Keha võib vajada seksuaalse energia tekkimiseks ja selle hoidmiseks teisi tegureid. Erutus ei tarvitse tekkida nii kiiresti, olla nii tugev ja kestev, orgasmid jäävad vanemas eas pigem nõrgemaks,» kõneleb Aita Keerberg.

Paljud inimesed ei taha tema sõnul eriti seksi ka noores eas. «Kui nad tahavad peret ja kellegagi koos elada, siis nad üritavad sellega ikka hakkama saada. Ühel heal päeval lihtsalt ei jõuta enam pingutada. Siis ei ole selles paarisuhtes lihtsalt enam seksi,» ohkab psühholoog.

Kuid seksuaalelu hääbumine võib olla hoopis vastastikuse mõistmise märgiks. «Kui üks partneritest kohe kuidagi seksida enam ei soovi (eelkõige käib see naise kohta) ja teine temast hoolib, siis seksi puudumine võib olla pigem hoolimise ja hoidmise märk. Umbes nii, et ma ei taha sind sundida tegema seda, mis sulle vastumeelne on,» kirjeldab psühholoog.

Inimesed, kes mõne haiguse või probleemi tõttu on mõneks ajaks seksist loobunud, võiksid tervistudes jälle teineteist üles otsida. «Siin kehtib ikka sama reegel, mis nooremate inimeste kohta – kes rohkem tahab, see üritab teist ära võrgutada. Teha teisele selgeks, kui hea seks on, kui armas on teineteisega seksuaalsust jagada, kuidas armastuse tunne muutub tugevamaks, kui kogetakse, et teine tahab naudingut pakkuda,» ütleb Aita Keerberg.

Kuidas taas teineteiseni jõuda?

«Igas paarisuhtes tuleks lähedus siiski säilitada. Seda uuesti luua aitab koosolemine-tegemine, kuulamine ja rääkimine. Oma hoolimise ja armastuse väljanäitamine, kallistused,» nendib ka seksuaalterapeut Mare Pruks. 

«Kuid iseenesest ei tule midagi tagasi. Läheduse taasloomise säilitamise nimel tuleb tööd teha. Eakad paarid, kelle suhted jahenema kipuvad, võiksidki alustada kasvõi igahommikusest hüvastijätusuudlusest, kui üks partneritest lahkub kodust teisest varem. Või hakata taas üheskoos jalutama minnes teineteisel käest kinni hoidma,» soovitab ta.

«Igasugused tegevused, mis koos ette võetakse, kõik head mõtted teisele rõõmu teha ja nende mõtete teokstegemine, kokkuvõttes see, mis kaaslase paneb ennast õnnelikuna ja väärtuslikuna tundma, aitab hoida hingelist lähedust. Ning lubab end teise kaissu usaldada ka siis, kui seksis kõik nii hästi välja ei tule nagu kunagi nooruses,» räägib Aita Keerberg.

«Tuntud Ameerika seksuoloog D. Schnarch on väitnud, et inimese tegelik seksuaalne potentsiaal, seksuaalne jõulisus sõltub pigem emotsionaalsest küpsusest kui kehalisest reaktiivsusest või erutumisvõimest,» lisab ta. «Et paljud ei saagi teada, kui võimas võib seks olla, ja enne 50.–60. eluaastat selle teadmiseni ei jõutagi,» nendib Aita Keerberg. «Siin on tegemist ühe aspektiga inimese arengu elukestvast protsessist. See tähendab, et kuigi aastad ei anna kehale noorust juurde, saavad need vaimule anda kindlust, jõudu, suutlikkust pühenduda, mis seksis väga olulised!»

Tagasi üles