60+ septembris. Rooste läinud vana arm, üksindus ja nali Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ septembrinumber

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: 60+

Alates juunikuust on ajakirjal 60+ uut moodi esikaas, millel kujutatud Eesti Ajaloomuuseumist pärit eestlastele tuttavad vanad, väärikad ja praeguseks väga hinnalised tarbeasjad. Iga esikaane juurde kirjutab kunstiloolane Anne Ruussaar selgitava ja hariva teksti. Septembri kui tarkuskuu ajakirja esiküljel on aabitsad.

Tarkadel Eesti lastel on targad vanemad ja neil omakorda targad vanemad ja nii ulatub see juba põlvkondade taha. Kuidas muidu saakski seletada seda, et üks miljon eestlast elab täna omakeelses riigis, teeb omakeelset teadust, kirjutab ja loeb omakeelseid raamatuid? Ehk just seetõttu, et loeb juba mitusada aastat? Sest kes loeb, see teab ja see loebki! 60+ värskes septembrinumbris kirjutame Eesti aabitsa loost.

Paarisuhe mõjutab peale vaimse tervise väga suurel määral meie üldist füüsilist heaolu, nendib soome psühholoog Jouni Luukkala. Õnnelik ja rahuldust pakkuv kooselu soodustab tema hinnangul isegi rasketest haigustest taastumist. Kuidas aga elada ühe ja sama inimesega üheskoos ja õnnelikult kõrge vanuseni ja veel voodirõõmegi nautida? Miks kaob lähedus ja kuidas taas teineteiseni jõuda räägivad värskes ajakirjas 60+ Tartu Ülikooli geriaatriadotsent dr Kai Saks, kliiniline psühholoog-paariterapeut Aita Keerberg ja seksuaalterapeut Mare Pruks.

Naljategemise oskus on omadus, mida me kõik hindame. Huumorit ja selle mõju on hakatud viimastel aastakümnetel hoogsamalt uurima. Kas huumoritaju vanuse lisandudes muutub? Kas huumorisoont on võimalik arendada? Miks noored ei mõista, mille üle vanad inimesed naeravad? Mille poolest erineb noorte ja vanade inimeste nali, saab lugeda ajakirja 60+ septembrinumbrist.

Elu väärikas etapis üksinda jääda võib olla kohutavam löök kui raske haigus, millega mõni saab paremini hakkama kui teine. Millest see sõltub? Ajakirja 60+ värskes numbris jutustavad oma loo üks mees ja kolm naist. Nad avavad oma hingesopi ja räägivad, kuidas ja kas nad üldse on selle masendava tundega hakkama saanud ning milline oli esimene abistav samm.

Kui Tartu Ülikooli ajakirjandustudengi Karl Gustav Adamsoo vanemad endale neli aastat tagasi nutitelefonid hankisid, ei osanud keegi arvata, et tekkivatest küsimustest ja tagasilöökidest saab piisavalt mõtteainet ülikooli bakalaureusetööks. Mis sellest uuringust selgus? Millest sõltub vanemaealiste inimeste huvi nutitelefonide vastu ning millega neid õpetades arvestada? Mis seeniore kõige rohkem nutitelefoni ostmisel takistab? Mida nad kõige rohkem nutitelefonis teevad? Mida nad tahaksid osata? Kas sarnased küsimused, sarnased raskused võivad tekkida ka noorematel – näiteks 40- ja 50-aastastel? Nutitelefoni minutest ja plussidest saab lugeda 60+ värskest septembrinumbrist.

Päikseküllane suvi on seljataga. Nahk on päikesest räsitud. Kuidas hooldada küpset nahka, millised on alternatiivid kallitele näokreemidele ja miks on 60+ mehed naistega võrreldes selles osas palju soodsamas seisus, selgitavad ajakirja 60+ septembrinumbris kosmeetik ja kosmeetikute kutseõpetaja Ruth Ilves ja toitumisnõustaja Ülle Niilisk.

Balneoteraapia ehk mineraalvannide ravi ei asenda tavaliselt aktiivset ravi ägedate haiguste korral, kuid on väga tulemuslik krooniliste haiguste ja sümptomite taastusravil ja rehabilitatsioonil. Mis vahe on allikaveel, mineraalveel ja termaalveel, millised kohad maailmas on termaalvete poolest tuntud, milliseid protseduure tehakse ja milliseid tervisehädasid termaalvannid ravivad, kirjutab ajakirjas 60+ arst ja psühhoterapeut Epp Veski.

Kõik, mida saab kohe süüa või mingis vormis suvemeenutuseks purki panna, on inimesele alati hingelähedane. Kui see on ka värviline, lisandub värvilisuse positiivne mõju. Vabarnate ehk vaarikate puhul see nii ongi. Vaarikast ja selle kasulikkusest kirjutavad ajakirjas 60+ arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Peamiselt jätkavad seenelkäigu traditsiooni ikka väärikamas eas inimesed, peamiselt naised. Aga on ka kirglikke eakaid härrasmehi, kes igal sügisel korvi ja noa haaravad ning väsimatult abikaasale koju seeni toovad. Miks tasub seeni armastada, kirjutab 60+ köögikülgedel Sirje Rekkor. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Tea Raidsalu jagab lihtsaid nippe, mis tasub kõrva taha panna, Südameapteegi proviisor, biokeemia doktor ja õppejõud Tiina Titma kirjutab seljavalu põhjustest.

Ajakirjas 60+ on kolumn ja ei puudu ka suur ristsõna.

Tagasi üles