Vanaisad ei peaks lapselapsele pidevalt kommi pihku pistma

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Pilt on illustratiivne

FOTO: Caro / Frank Sorge / Scanpix

Vanavanematel on lastelaste hammaste hügieeniharjumuste väljakujundamisel väga suur roll, nendib Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja Krista Vapper.

«Ema võib ju lõputult rääkida, et komme sööme kord nädalas, aga kui vanaisa pidevalt lausasahtlist võetud iiristega kostitab, jäävad vanemate käed lühikeseks,» tõdeb Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja Krista Vapper.

Hambaarsti sõnul on väga vale külla tulnud lapselastele maiustusi anda lootuses, et «ega piimahambaid ole vaja ravida, küll need iseenesest varsti ära tulevad».

«Tegelikult vahetuvad lapse teisel eluaastal lõikuvad piimapurihambad täielikult alles 10.–12. eluaastal, seega peavad need peaaegu kümme aastat «töökorras» olema. Lagunenud ja katkised piimahambad tähendavad, et suus on hambaauke tekitavate bakterite hulk suurenenud ja jäävhammastessegi tulevad kergemini augud, sest keskkond, kuhu need lõikuvad, on aukude tekkimiseks soodne,» hoiatab Krista Vapper. «Põletikus ja mädane piimahammas võib omakorda kahjustada jäävhamba alget. Katkised esihambad põhjustavad raskusi mõningate häälikute väljaütlemisel ja võivad lapse mängukaaslaste pilkealuseks muuta.»

Mida vanavanem peaks õpetama?

Mida siis peaks vanavanem lapselapsele õpetama? «Seda, et hammaste tervis sõltub meist endist. Sellest, mida ja kui sageli me sööme-joome ning kuidas ja kui tihti hambaid peseme. Hambaaugud on õige toitumisega välditavad,» kinnitab Krista Vapper.

Hammaste pind on pidevalt kaetud bakterite kihiga, mida hambaid pestes osaliselt eemaldame. Bakterid tulevad hambaarsti väitel sekundite jooksul pärast hammaste pesu tagasi, sest nad paljunevad tohutu kiirusega. Suus mikroobide tekitatud keskkonna hammastele võimalikult ohutuna hoidmine ongi kaariese ehk hambamädaniku vaos hoidmise põhiküsimus.

«Muidugi on igapäevaseid valikuid raske teha, sest juba maiustuste valik kaubanduskeskustes on tohutu,» räägib hambaarst. «Probleemi võiks lahendada ju nii, et sulgeda kõik suhkrutehased – hambaarstidel oleks palju vähem tööd. Kahjuks pole see võimalik. Lihtsam on õppida õigeid valikuid tegema ja suhkru tarbimist vähendama.» 

Tohtri jutu järgi peaks olema aeg, mil lapselastele kommi anda, võimalikult kontsentreeritud. «Mitte nii, et iga tunni aja tagant maiustust, vaid kõik kommid tuleks korraga ära süüa ja siis pidada vähemalt kolm tundi vahet,» õpetab ta. «Kindlasti tuleks vältida maiustusi, mis on hammastega pikalt kontaktis – sinna alla käivad kõik lutsukommid, pulgakommid, iirised.»

Krista Vapper paneb südamele, et lapselapse janujook olgu puhas vesi. «Mahlad ja isegi piim on hambaarsti mõttes söök, mitte jook, neid tuleks juua toidukorra ajal, mitte nii, et lähen võtan külmkapist ja joon,» hoiatab ta. Eriti oluline on, et vanavanem tunneks suhkrukella ja koos võsukestega sellest kinni peaks.

Mis on suhkrukell?

 

Tagasi üles