/nginx/o/2018/08/13/11197982t1h0512.jpg)
Lümfimassaaž on hea meetod tursete alandamiseks, olgu need tingitud traumast, operatsioonidest, veenilaienditest, roospõletikust või lümfödeemist ehk lümfitursest. See massaaž tugevdab immuunsüsteemi, kuna paneb lümfisooned aktiivsemalt tööle ja lümfivedeliku kiiremini liikuma läbi lümfisõlmede.
Eriti oluline on lümfiteraapia onkoloogilistele patsientidele, kinnitab füsioterapeut Reio Vilipuu, kes on juba kaheksa aastat lümfostaasiga patsiente ravinud.
Lümfiturse on seisund, mille korral lümfisüsteemi funktsioonihäire tõttu koguneb liigse valgurikas koevedelik kudedesse. Lümfiturse on kasvajaravi komplikatsioon, millele pööratakse vähe tähelepanu.
Onkoloogilisel haigel esineb sekundaarne lümfiturse. See tekib lümfiteede (lümfisoonte ja/või -sõlmede) kahjustusest kasvajaprotsessi enese, lümfisõlmede kirurgilise eemaldamise, kiiritusravi või operatsioonijärgse armkoe tõttu.
Füsioterapeut peaks Reio Vilipuu sõnul juba enne operatsiooni onkoloogilist patsienti nõustama, millega ta kohe pärast lõikust alustama peaks, kuni selleni välja, milliseid asendeid magades esialgu vältida, milliseid harjutusi kohe ja missuguseid hiljem teha ning mida haavade-armide juures jälgida.
Taastusravi alustamisega ei tohi hilineda. See on väga oluline eelkõige suurte operatsioonide puhul, nagu eesnäärmevähi, rinnavähi ja günekoloogilised lõikused.
«Nii operatsiooni eel kui järel tuleb patsiente nõustada. Ka toitumise poole pealt, sest kehakaalu tõusuga suureneb tursete tekke risk,» ütleb füsioterapeut.
Kõik keelud, mida onkoloogilistele patsientidele öeldakse, pärinevad tema sõnul möödunud sajandist. «Samas tuleb nõustada õigesti – esimestel päevadel tuleks võtta tagasihoidlikumalt, alustades kergetest õlatõstetest, käte pööramisest ja armi paranedes koormust ning liigesliikuvust suurendada. Aga end liigutama peab.»
Patsiendi operatsioonieelne nõustamine on Eestis puudulik, lausa olematu. «Eestis töötatud viie aasta jooksul on minu juures käinud nõuandeid saamas täpselt kuus patsienti,» märgib Reio Vilipuu. «Samas tuleks juba enne lõikust inimese käed-jalad üle mõõta, et hiljem oleks võimalike tursete tekkimist kergem avastada. Ja füsioterapeutidel on onkoloogilisele patsiendile hulk nõuandeid, millega kohe pärast lõikust alustama peaks. Lausa selleni välja, millises asendis magada.»
Lõikusejärgne kolm kuud on füsioterapeut Reio Vilipuu sõnul iga onkoloogilise lõikuse läbi teinud patsiendile kõige olulisem aeg. «Olen need kuud jaganud kolmeks. Esimesed kolm-neli nädalat on rahulik aeg. Operatsiooniarm paraneb aeglaselt, patsient võib tunda valu, tal on hirm end isegi veidikene liigutada. Aga liikuma peab. Samuti on oluline, et patsient saaks lümfimassaaži, et tegeldaks võimalike seroomide ja hematoomidega,» selgitab ta.
«Seejärel hakatakse tegelema juba intensiivsemalt armkoega, sest ainult kolme kuu jooksul pärast lõikust saab terapeut operatsiooniarmisisest kollageeni manuaalselt enam mõjutada ja korrigeerida, vältimaks armi jäigastumist ja rinnavähipatsientidel käte liikuvuse olulist vähenemist,» rõhutab Reio Vilipuu.
Onkoloogilistele patsientidele lümfiteraapia vajalikkust on tunnistanud Texase Ülikooli maailmakuulsa MD Andersoni vähikeskus. «See on ohutu isegi metastaatilise rinnavähi lümfitursete vähendamiseks,» kinnitab Reio Vilipuu.
Massaažist on oluline kasu vähihaigete ärevuse, valu, iivelduse ja tursete vähendamisel. «Keemiaravi nii-öelda headel nädalatel ja kiiritusravi esimeste nädalate ajal võib juba lümfimassaaži teha ning uuesti võib sellega alustada kaks-kolm nädalat pärast ravikuuri lõppu. Kindlasti vähendab lümfimassaaž koos aeroobse kõnnitreeninguga keemiaravi toksilist mõju südamele ja parandab seeläbi patsientide elukvaliteeti.»
Lümfostaas ehk lümfiturse võib tekkida väga erinevatel põhjustel mehaanilise lümfi puudulikkusse tagajärjel, enamasti kätesse, jalgadesse, kehatüvele. Juhtudel, kui lümfisõlmed on eemaldatud või kiiritatud, on Reio Vilipuu ütlust mööda parim ravi lümfiteraapia ehk raviv või manuaalne lümfimassaaž koos kompressioonsidumisega ja hiljem spetsiaalsete mõõdu järgi tehtud meditsiiniliste kompressioonravitoodete kandmine. Samas kroonilisest veenipuudulikkusest tingitud jalatursete korral piisab vaid manuaalsest lümfimassaažist ja meditsiiniliste kompressioonravisukkade kandmisest.
Lümfimassaaži abil stimuleeritakse lümfisoonte võnkumist ja kiirendatakse lümfivedeliku voolamist ning seeläbi on võimalik turseid vähendada.
Lümfiterapeut peab Reio Vilipuu sõnul kindlasti enne teraapiat jõudma selgusele turse tekkimise põhjustes. Ta küsib inimesele tehtud operatsioonide kohta ja selgitab välja, kas tursed võivad olla tekkinud organipuudulikkusest. Näiteks raskekujulisest südamepuudulikkusest tekkinud jalgade turseid pole võimalik lümfiteraapiaga ravida, küll aga paljusid teisi lümfostaase.
Reio Vilipuul on «ette näidata» elevantse jalaga tema juurde jõudnud meespatsient, kelle krooniliselt tursunud jäseme mõõtmeid õnnestus regulaarse lümfiteraapiaga vähendada tervelt kahe kolmandiku võrra.
Täpsustus
Ajakirja 60+ augustikuu numbris ilmunud artiklis «Kuidas turses nahka hooldada?» soovitas füsioterapeut Reio Vilipuu, et naha kreemitamiseks võiks kasutada uureat sisaldavat kreemi, näiteks kümneprotsendilist Xerolus+ kreemi, mida saab osta Haigekassa 90protsendilise soodustusega. Reio Vilipuu kinnitusel on tekkinud arusaamatus ning antud punkti on täpsustatud. Eesti Haigekassa meditsiiniseadmete loetellu kantud meditsiiniseadme eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise korras § 78 nahahooldusvahendite alajaotuses kehtib soodustus vaid rasket ihtüoosi (RHK 10 diagnoosikood Q80) põdevale kindlustatud isikule vastavates kogustes.
60+
