Aeg rääkida eestlaste rukkilillest

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustratiivne
Pilt on illustratiivne Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Kes poleks näinud viljapõlde, kus rukkililled sinetamas, saanud rukkililledest lillekimpe või pununud pärgi koos härjasilmadega? Rukkilill (Centaurea cyanus) on põlluumbrohi, mis on teraviljade kasvatamisega levinud Euroopa lõunapoolsetelt aladelt meie maile ja sedasi vapralt vastu pidanud.

Toomas Kukk märgib raamatus «101 Eesti lille», et rukkilill on meie mail kasvanud juba ammu enne, kui teraviljakasvatusega algust tehti, seega põline taim. Praegu näeb rukkililli põllul suhteliselt harva, sest umbrohumürkidega on see välja tõrjutud.

Algselt Vahemere maadest pärinev rukkilill (Centaurea cyanus) on põlluharimise laienedes asustanud inimese kannul kogu maakera. Ühe- või kaheaastane taim kasvab umbrohuna talirukkis ja -nisus, jäätmaadel ja suviteraviljades.

Maailmas kasvab rukkilill paljudes paikades: Põhja-Ameerikas, Euroopas, mitmes Aasia piirkonnas ja isegi Uus-Meremaal.

Eesti looduses niitudel ja teeservades kasvavad samast perekonnast mitmeaastased tavalisemad taimed on arujumikas (Centaurea jacea) ja põldjumikas (Centaurea scabiosa).

Kust sai rukkilill nime?

Rukkilille rahvapärane nimetus tuleneb selle kasvamisest peamiselt koos taliteraviljadega, nii rukki kui ka nisuga, aga ka suviteraviljadega. Ladinakeelne nimetus Centaurea cyanus aga kreekakeelsetest sõnadest kentaurus – kentaur ja kyanos – tumesinine. Muistendi järgi olevat kentaur Cheiron avastanud selle perekonna ühe liigi tervistava toime. Centaurea oli taimenimi juba Hippokratesel ja Pliniusel.

Rukkilill kui ravimtaim

Rukkilill sisaldab antotsüaane, kumariini, glükosiide, saponiide, steriine, vaike, parkaineid, karotiini, C-vitamiini. Preparaatidel on kuse-, sapi- ja higieritust stimuleeriv, palavikku alandav, põletikuvastane, lahtistav ja valuvaigistav toime. Need aitavad siseelundite silelihaste spasmide korral, tõstavad isu ja parandavad seedimist. Kasutatakse külmetushaiguste, köha, neeru- ja südamehaigustest tungitud tursete, neeru- ja põiepõletiku korral, aga palaviku, ägedate hingamisteede haiguste, peavalu, kõhukinnisuse, kõhuvalu ja südamepekslemise vastu.

Välispidiselt kasutatakse rukkilillepreparaate kompressideks väsinud või põletikulistele silmadele. Õisi pannakse veel ravimteele värvuse andmiseks.

Ravimtaimena kasutatakse rukkilille lehterjaid äärisõisi. Need tuleb kuivatada varjulises kohas õhukese kihina.

Rukkilille erksavärvilistest õitest saadakse sinist värvi, mida kõige rohkem on varem kasutatud koduse puskari ja vanade vene viinade värvimisel. Lehterjaid õisi võib segada salatisse, näiteks kapsa, rõika ja puuviljade juurde, samuti kaunistada kooke ja muid toite.

Varem kasutati rukkililleõisikuid riide värvimisel siniseks, mis ei pleekinud. Rukkilill on ka hea meetaim.

Kuidas teha rukkililleõie teed?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles