/nginx/o/2016/11/23/6103781t1h6bce.png)
/nginx/o/2018/07/26/11037832t1h3454.jpg)
Sotsiaalkindlustusametis tuvastatakse puue ja selle raskusaste ekspertarstide poolt, kellel kõigil nõuetekohane arstidiplom. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise üle otsustavad nõutava kvalifikatsiooniga juhtumikorraldajad.
Amet: puuet tuvastavad kvalifitseeritud ekspertarstid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste osakonna juht Raivo Piiritalo selgitas, et puudeotsused tehakse alati vaid ekspertarstide hinnangu põhjal. «Neil kõigil on olemas nõutav arstidiplom ja nad on kvalifitseeritud eksperthinnanguid andma. Peaspetsialistid vastutavad otsuse vormilise külje ees,» ütles Piiritalo.
Kui inimesel on puue määratud, otsustavad 16-aastaste ja vanemate inimeste puhul sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse saamise üle SKA juhtumikorraldajad. Juhtumikorraldajate puhul on töötamise eelduseks erialane kõrgharidus ja kõigil SKA juhtumikorraldajatel on nõutud haridus olemas või omandamise lõppjärgus. Vaid ühel inimesel ei ole vastavat kõrgharidust, kuid seda kompenseerib tema 19-aastane staaž selles valdkonnas.
Kui puue on määratud lapsele, siis lapse sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajadust hindab teenuse osutaja ehk rehabilitatsiooniasutus, kes koostab lapsele isikliku rehabilitatsiooniplaani, mille alusel talle sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid osutatakse.
Piiritalo rõhutas, et juhtumikorraldajad ei hinda kellegi terviseseisundit ega pane diagnoose. «Juhtumikorraldajad aitavad inimesel vestluse käigus täita teenuse vajaduse hindamisküsimustikku nende igapäevaelus esinevate takistuste kohta, mis võivad olla seotud nende tervisest tulenevate probleemidega. Lisaks võtavad juhtumikorraldajad arvesse, milliseid teenuseid ja abi on inimene varasemalt saanud, mis on olnud eelnevate teenuste tulemus ning vajadusel võtavad ühendust KOVi esindaja, perearsti või eriarstiga,» ütles Piiritalo.
Konkreetsed eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks määratakse inimesele juba rehabilitatsiooniasutuses töötavate erialaspetsialistide poolt, seda ei tee sotsiaalkindlustusameti ametnikud.
Juhtumikorraldajad ei otsusta kindlasti ka selle üle, kas inimene vajab meditsiiniteenust või mitte.
Piiritalo märkis, et SKA juhtumikorraldajad ei otsusta kindlasti ka selle üle, kas inimene vajab meditsiiniteenust või mitte. «Juhul, kui vajadust sotsiaalse rehabilitatsiooni järele ei tuvastata, annab juhtumikorraldaja nõu, millised teenused võivad veel kõne alla tulla. Loomulikult otsustab nende vajaduse üle vastav asutus ise, juhtumikorraldaja saab vaid soovitada erinevaid abimeetmeid – olgu see siis arst/haigekassa või kohalik omavalitsus.»
Mis puudutab Sotsiaalkindlustusameti rehabilitatsiooni ja ekspertiisi vallas töötavaid peaspetsialiste, siis nemad kontrollivad dokumentide vastavust määrustele ja nende vormilist poolt. Peaspetsialistid ei teosta rehabilitatsiooniplaanide sisulist kontrolli, kuna nad ei kohtu reaalselt inimestega ega saa kahtluse alla seada rehabilitatsioonimeeskonna spetsialisti sisulist hinnangut. Peaspetsialisti ametikohal ei ole kõrgharidus nõutav.