R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mille pärast mehed nutavad?

Eve Ernis
, pensionär
Mille pärast mehed nutavad?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Andres G. Adamson

Mehelikud pisarad - see on vaikne ja väga isiklik saladus, mis ei lase pettumusel transformeeruda vihaks või agressiooniks. Üliharva või ainult kogemata võib sellest osa saada. Mehed varjavad väga kiivalt oma pisaraid.

Alles õpib tulevane mees kõndima, kui ta juba kuuleb end ümbritsevatelt täiskasvanutelt: „Mehed ei nuta!“.

Meie ühiskond arvab nii ja mehed õpivadki vastavalt käituma. Tulevastele meestele on kaks kõige tähtsamat keeldu: ei tohi olla nõrk ja ei tohi olla agressiivne. Selle mõlema äärmusliku keelu tagajärjel on meeste peamine probleem: süütunne! On ju ikka nii, et kõiges on lõpuks süüdi mehed. Naise paremad eluaastad on mehele antud, aga viimasena mainitu ei oska seda hinnata! Kallis ehe on mehest etem, sest et on võimeline rahuldama naist kogu aeg. Probleemne pereelu on samuti mehe süü.

“Mehe tavalised tulevikumured: kaks kasti õlut!“ põlastab naine.

Raha, auto, korralik elamine – kas siis muretsema peab selle pärast naine? Mees on ju ise nagu auto, kelle eest tuleb kogu aeg hoolt kanda. Seda veel heal juhul, sest mõnikord on ta küll nagu siga: röhitseb ja vedeleb porilombis. Mõnikord on see naise meelest isegi hea kompromiss: kui lasta mehel rahumeelselt pummeldada, püsib ta muudest pahedest eemal.

Naise mureks võiksid jääda ainult lapsed ja, nagu arvab jällegi naine, on siin mehe roll küll minimaalne. Õnnelik on see mees, kes ei ole ainult lapse sünni juures, vaid osaleb ka tema tegemisel.

Kui raske on aga mehel avada oma sisemist maailma, et vabaneda süütundest! Sealjuures komplekse, hirme ning kõikvõimalikke muid muresid on mehe peas vaat et rohkem kui naisel. Kõige suurem on kohustus olla tugev, edukas ja saavutada ühiskonnas kõrge positsioon.

Lõpuks, tulnud selle kõigega toime, rabanud nii ööd kui päevad tööd teha, avastab mees, et just tema peab oskama ka peret koos hoida. Selle asemel et meest lohutada ja kiita, on naine leidnud ise „lohutaja“. Jällegi pole mehel lubatud oma emotsioone näidata. Ta on kohustatud ainult korrastama peresuhteid: parandama koos veedetud aja kvaliteeti.

Üllas mehelikkus on see, kui mees teab, mida ja kuidas peab kõike tegema. Ühiskond nimetab seda moraaliks. Ta ei tohi olla looder, seelikukütt, alkohoolik ega midagi muud veel jubedamat. Sellise tugeva ja meheliku mehe teeb nõrgaks naine, kelle suhtes ta ei ole ükskõikne. Ka kuri hunt oleks ellu jäänud, kui poleks hakanud rääkima punases mütsikeses naisolevusega.

Kui kõige sellega hakkama ei saa, mis siis lõpuks mehele jääb? Ainult kohustused: võtta osa laste kasvatamisest, kes elavad emaga, ning tihti piirdub laste kasvatamine naise nõutud toetusrahaga, sest iialgi ei saa mehe peale kindel olla. Muidugi oli ta kunagi väga meeldiv mees, sest varjas väga hoolikalt oma talumatut iseloomu.

Kas mehe pisarad võivad liigutada kellegi südant või on nutmine ainult naise privileeg? Kellele siis ikkagi meeldib hüsteeritsev või häälekalt ulguv mees? Kui aga mõnikord täiesti kogemata märkate armastatud mehe silmanurgas üksikut nukrat pisarat, ärge tõtake kohe kritiseerima, vaid jääge inimeseks. Sest ka mees on elus inimene.

Märksõnad
Tagasi üles