Andekaid inimesi on maailmas palju. Igatahes on neid rohkem kui andetuid. Kui selliseid üldse on. Oskab ju peaaegu igaüks millegagi silma paista.
Oma ala meistrid muudavad elu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meiesugused lihtsad pensionäridki on andekad. Alles me nautisime Pärnu Vallikäärus eakate minilaulupeol nende laulu, tantsu ja pillimängu. Vanamemmed on pensionäride tõeline raudvara: ei olnud neil jalad roostes ega kõrge vererõhk kimbutamas.
Käed on eakatel tegemisi täis: hansapäevadel vaja käsitööd näitama tulla. Iga kinda- ja sokipaar on unikaalne, igas kudumis ainult oma kordumatu muster. Ei taha meie vanakesed olla nagu kuivanud puud tee ääres. Neid küll aeg-ajalt märgatakse, kuid kellelegi nad korda ei lähe.
Ega siis pensionärid üksi, ka noored teevad tegusid. Ning mitte ainult siin ja praegu. Sajandeid on andekaid inimesi ja nende talenti imetletud.
Suur laulja Karuzo tuli panka oma raha järele, kuid kaasas polnud ühtegi dokumenti. Kassiir (tol ajal ei olnud veel tellereid) tundis küll populaarse tenori ära, kuid pani ta ikkagi oma isikut tõestama. Karuzo laulis otse panga ootesaalis oma kuulsat aariat ooperist „Tosca“. Pärast tunnistas Karuzo sõpradele, et polnud veel kunagi oma elus nii pingutanud ja närveerinud. Kassiir maksis Karuzole raha välja.
Mõni inimene on andekas isegi mitmel alal.
Maailmakuulus laulja Fjodor Šaljapin ja kirjanik Maksim Gorki tahtsid ühel ja samal aastal koorilauljaks hakata. Gorki võeti koori laulma, Šaljapin mitte. Võib-olla just seepärast sai temast solist.
Julio Iglesias oli nooruses jalgpalliplatsil lootustandev väravavaht. Ta mängis Madriidi Reali meeskonna koosseisus. Siis juhtus aga õnnetus ja Julio sattus autoavariisse. Kolm aastat lebas andekas väravavaht liikumatute jalgade tõttu haiglas. Kuid käed töötasid ja tulevane kuulus muusik õppis selgeks kitarrimängu ning rõõmustab kogu maailma oma talendiga.
Mõni jalgpallur on aga ajalukku läinud lausa omanimelise reegliga. Nagu näiteks iirlane John Penalti, kes tegi 1891. aastal ettepaneku üheteistmeetriseks trahvilöögiks. Juba kolmandat sajandit on trahvilöök jalgpallis kindlalt kasutusel.
Mõnikord polegi vaja nii kaugelt maailmast talente otsimas käia. Pärnus on palju andekaid inimesi. Praegu tõestavad oma andekust kotivargad Alevi kalmistul. Nad on nagu kummitused ja nii kiired, et keegi pole neid veel näinud, rääkimata kättesaamisest. Lihtsalt kotid kaovad. Piisab, kui panete koti endast meetrikaugusele ja pöörate korraks pea ära. Ei lähe mööda minutitki, kui teie kott on varastatud ning tõeline talent jälle ennast tõestanud. Muidugi on nad kurjuse talendid. Sellised, kes teevad teistele inimestele haiget. Kuid nad on oma ala meistrid.