Pensionid Eestis: 190 eurost kuni 4200 euroni kuus

Foto: Pexels / CC0 License

Need vähemalt viis aastat Eestis elanud pensionieas inimesed, kellel pole nõutavat, vähemalt 15-aastast tööstaaži, saavad rahvapensioni ehk 189,31 eurot kuus. Eestis on praeguste andmete kohaselt 1965 rahvapensionäri.

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalkindlustuse osakonna peaspetsialist Mare Jõeorg, kui palju Eestis elavast ligemale 400 000 pensionärist saab rahvapensioni, kui paljud saavad 200, 300, 400 eurot kuus kätte?

Kui inimesel ei ole vanaduspensioni taotlemiseks nõutavat vähemalt 15-aastast pensionistaaži, on tal õigus rahvapensionile. Rahvapension määratakse, kui inimene on vanaduspensionieas ja tal ei ole vanaduspensioni taotlemiseks vajalikku pensionistaaži ning ta on elanud enne pensioni taotlemist vähemalt viis aastat Eestis. Täpsustuseks: pensioniiga on praegu 63 aastat ja kuus kuud. Pensioniiga suureneb igal aastal kolme kuu võrra. 2018. aasta 1. jaanuaril oli Eestis vanuse alusel 1965 rahvapensionäri.

Edasised andmed ei ole kättesaadava, vaid määratud pensioni kohta. Kõik inimese tulud, sh pension, arvutatakse kokku ja väljamakstav summa sõltub sellest, kas isik saab veel mingit tulumaksuga maksustatud tulu ja kuidas on korraldatud maksuvaba miinimumi kinnipidamine (kas avaldus on tehtud tööandjale või sotsiaalkindlustusametile).

Foto: 60+

Välislepingu puhul saab isik Eestist ainult osa pensionist, mistõttu Eesti pension on väiksem. Välislepingu puhul saab Eestist näiteks kuni 200-eurost pensioni 4704 isikut.

Kui suur või väike on Eestis makstav minimaalne rahvapension?

Rahvapensioni makstakse kindlas suuruses, mida iga aasta aprillis indekseeritakse. Rahvapensioni suurus vanuse korral on praegu 189 eurot.

Kui suur on maksimaalne pension – väidetavalt 5500 eurot?

5500-eurost pensioni sotsiaalkindlustuse infosüsteem ei näidanud. Kõige suuremad on juhtide (peadirektor, riigikohtu esimees, riigikontrolör, õiguskantsler, kaitseväe juhataja) eripensionid. Need jäävad vahemikku 3200–4200 eurot.

Eripension on kõige suurem neil, kelle pensioniks on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega (KRAPS) kehtestatud 75 protsenti palgast (president ja riigikohtu esimees, vt allpool). Nende pension on 4196 eurot. Eripension arvutatakse palga alusel, edasi üldjuhul indekseeritakse.

Kes üldse saavad Eestis eripensioni, milliste ametite esindajad?

Eripensione on pidevalt reformitud. Viimane eelnõu võeti riigikogus vastu 2018. aasta 14. juunil, nii jääb endisel kujul ainult presidendi pension. Teistele eripensionidele pärast muudatust teenistusse asuvatel isikutel enam õigust ei ole. Eripensioni saavad need, kellel see õigus on välja teenitud või kellele seda makstakse.

Täpsemalt pensionidest.

Parlamendiliikme pension on Eesti Vabariigi ülemnõukogu XII koosseisul ning riigikogu VII, VIII ja IX koosseisul. Õigus sellele on riigikogu liikmel, kes on jõudnud vanaduspensioniikka või kui tal riigikogu liikme volituste lõppemise ajaks puudub sellest kuni kaks aastat – tingimusel, et tal on vähemalt 25aastane pensionistaaž ja ta on olnud riigikogu liige ühes või enamas riigikogu koosseisus kokku vähemalt kolm aastat. See tähendab, et pensioni makstakse neile, kes on olnud riigikogus enne 2003. aasta valimisi. Pärast seda riigikogus olnul õigust pensionile ei ole, välja arvatud juhul, kui ta oli liige ka enne 2003. aastat ja tingimused on täidetud. Kui riigikogu liikme volitused olid peatatud tema nimetamise tõttu valitsuse liikmeks, võrdsustatakse tema töötamise aeg peaministri või ministrina riigikogu liikmena töötamise ajaga.

Parlamendiliikme vanaduspensioni suurus on riigikogu liikmel, kes on töötanud riigikogu liikmena vähemalt kolm aastat, 40 protsenti riigikogu liikme ametipalgast; vähemalt kuus aastat – 60 protsenti riigikogu liikme ametipalgast; vähemalt üheksa aastat – 75 protsenti riigikogu liikme ametipalgast. Pension arvutatakse riigikogu lihtliikme ametipalgast, mitte sellest, mida isik reaalselt sai, olles näiteks mõne komisjoni või fraktsiooni esimees.

Parlamendiliikme vanaduspensioni ei maksta töötamise ajal riigikogu liikme, presidendi, valitsuse liikme, riigikohtu esimehe või liikmena, kohtuniku, kaitseväe juhataja, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi või Euroopa Parlamendi liikmena. Samuti ei maksta pensioni aja eest, mille ulatuses riigikogu liikmele tema volituste lõppemisel makstakse ühekordset hüvitist.

Parlamendipensioni saab praegu 172 inimest, keskmine pension oli 2017. aasta lõpus 2424 eurot. 2018. aasta andmete alusel on pension sõltuvalt staažist 1455–2728 eurot.

Riigikontrolli ja õiguskantsleri pension. Õigus pensionile on vanaduspensionieas riigikontrolöril ja õiguskantsleril, kel olid enne 1. jaanuari 2013 pensioni saamiseks nõuded täidetud või kes olid 1. jaanuaril 2013 sel ametikohal. Praegusel riigikontrolöril ja õiguskantsleril pensioniõigust ei ole. Õigus pensionile on vanaduspensionieas riigikontrolli peakontrolöril ja õiguskantsleri asetäitjal-nõunikul, kellel olid 1. jaanuariks 2013 nõuded täidetud või kes oli 1. jaanuaril 2013 sel ametikohal ning oli selleks ajaks omandanud pool vajalikust staažist (pensionieaks peab olema täis kogu staaž). Õigus riigikontrolli ametniku vanaduspensionile on vanaduspensionieas ametnikul, kellel oli 2002. aastaks omandatud vähemalt 70 protsenti staažist.

Kohtuniku pension. Õigus pensionile on kohtunikel, kellel oli 1. juuliks 2016 staaž omandatud, samuti neil, kes olid sel ajal kohtunikuametis ja omavad vajalikku staaži. Õigus kohtuniku pensionile vanaduspensionieas on 15aastase kohtunikustaaži puhul ja sõltumata vanusest 30aastase kohtunikustaaži puhul. Inimestel, kes asusid/asuvad kohtunikuametisse pärast 1. juulit 2016, nendele pensionidele õigust ei ole.

Politseiametniku, kaitseväelase, prokuröri pension. Seadusemuudatus võeti vastu selle aasta 14. juunil. Selle kohaselt pärast 1. jaanuari 2020 teenistusse asuvatel politseiametnikel, kaitseväelastel ja prokuröridel õigust eripensionile ei ole.

Kui palju saavad pensioni kaitseväelased, politseinikud, kohtunikud?

Kaitseväelased ja politseinikud saavad sõltuvalt teenistusstaažist (20–30 aastat) pensioni 50–75 protsenti viimase ametikoha ametipalgast / palgaastmestiku keskmisest (KVTS) või viimase viie aasta hulgast soodsamast palgast, mida teenisid vähemalt 12 kuud. Varem teenistuses olnutel on mõnel juhul õigus pensionile 13- (või 12,5-)aastase staaži puhul, pension on siis 30 protsenti palgast. 2017. aasta lõpus oli politseiametniku keskmine pension 753 ja kaitseväelasel 728 eurot.

Kohtuniku pension on 75 protsenti tema viimasele ametikohale vastavast ametipalgast. Keskmine kohtuniku pension oli 2017. aasta lõpus 2943 eurot. Sõltuvalt ametikohast on kohtuniku pension praegu 4196–2728 eurot.

Prokuröri pension on 65 protsenti ametipalgast. Praegu on prokuröri pensioni suurus vahemikus 3091–1854 eurot.

Kas vastab tõele, et eripensioni saavad ka kohtunike lesed? Miks?