/nginx/o/2018/07/15/9412289t1h72e0.jpg)
Keskküttega kortermajas elav Eve veedab iga päev hulga tunde arvuti taga internetis surfates, televiisori ees lemmiksaateid vaadates ja värskes õhus kepikõndi harrastades. Paari aasta eest pöördus ta arsti poole, sest tundis üha tihedamini silmades purutunnet ja täheldas, et suurema tuule käes jalutades ei taha pisaratel lõppu tulla. Oma suureks üllatuseks sai ta arstilt teada, et tal on kuiva silma sündroom.
Arvutiekraani külge klammerdumine, konditsioneeri või keskküttega toas viibimine ja ka kliimasüsteemiga autos sõitmine – kõik loovad kuiva silma sündroomi tekkeks soodsa pinnase. Ka tuulise ilmaga vesistavad silmad on paradoksaalsel kombel hoopis vihje, et tegemist võib olla kuiva silmaga.
Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliiniku silmaarst Pille Teini sõnul ekraani jälgimisel silmade pilgutamine väheneb, silmade niisutamine jääb kesiseks ja sarvkesta pind võib muutuda uduseks. «Õues olles kuivad silmad tuule käes kuivavad veelgi ja tekib iseeneselik pisaravool,» selgitab dr Tein.
Kuiva silma teket soosivad mitmed asjad
Kuiva silma sündroom tekib siis, kui pisarate hulk ja koostis või pisaranäärme funktsioon pole piisav ja põhjustab silma pinnale ebastabiilse pisarakile tekkimist.
Dr Pille Teini sõnul katab silma kolmest komponendist koosnev pisarakile: silmale kõige lähemal on limakiht, mis täidab määrdefunktsiooni. Seejärel tuleb vesivedeik ning kõige pindmine kiht on lipiid ehk õlikiht, mis takistab pisarakihi aurustumist. «Kui mõni pisarakile komponentidest ei ole täisväärtuslik või pisarate tootmine on puudulik, siis silma pind ei ole piisavalt niisutatud ja inimesel tekivadki kuiva silma sümptomid,» selgitab silmaarst.
Kuiva silma korral tekib häire pisaranäärmetes, silmapinnas, laugudes ja närvilõpmetest koosnevas süsteemis. Selle üksuse kõik komponendid on tähtsad, et tagada õige pisarate koostis ja funktsioon. «Pisarad peavad niisutama ja toitma silma pinda, pakkuma mikroobidevastast kaitset ja säilitama sarvkesta läbipaistvuse ning tagama kvaliteetse kujutise võrkkestale tekkimise,» räägib dr Pille Tein.
Kuiv silm võib olla tingitud ka silmalaugude rasunäärmete häirest või lauservade põletikust.
Kaebused võivad olla individuaalsed
Silmalaseri optometrist Gustav Keskküla sõnul on silmade kuivuse kaebused individuaalsed ja annavad aimdust haiguse tõsidusest. Üle 50-aastastel inimestel on sagedaseks kuiva silma põhjustajaks ka pisaravedeliku vähene tootmine, laugude näärmete düsfunktsioon ja silmaoperatsioonijärgsed sarvesta muutused.
Postmenopausaalsed naised kuuluvad riskigruppi, sest neil kaob ära östrogeenide kuiva silma eest kaitsev toime.
Gustav Keskküla sõnul on rohkem kui 75 protsendil 65-aastastel ja vanematel inimestel teatud määral kuivad silmad. «Kuiva silma sümptomiteks on silmade karedus-, võõrkeha-, väsimus-, valutunne, silmade sügelus, ärritus, põletustunne. Probleemile võib viidata ka hägune nägemine, kus pilgutamine ja kunstpisar leevendab, silmade vesitsemine (eriti tuule käes), silmade punetus, sage pilgutamine, valgustundlikkus ja peavalud,» loetleb optometrist.
Kuiva silma sümptomid vähenevad vihmaste ilmadega, sest suurema õhuniiskuse tõttu silmade kuivus leevendub.
Probleem tekitab probleemi
Kuiva silma haigetel esineb tihedamini ka silmapõletikku, nägevusteravus võib kõikuda või esineda udusust silme ees, mis pilgutades võib kaduda. «Pisarakile komponentide nihete korral väheneb selle stabiilsus ning pisarakile ei suuda täita oma funktsiooni. Selle tulemusena võib kujuneda silma pinnale kerge põletik,» selgitab dr Pille Tein.
Alguses võib põletikulise ärrituse tagajärjeks olla reflektoorselt suurenenud pisaratevool. «Sel hetkel kaebavad patsiendid, et silmad jooksevad pidevalt vett ja kipitavad. Et tegemist on «kuiva silmaga», on paljudele raskesti mõistetav ning silmaarsti ja apteekri soovitus kasutada silmapinna niisutajaid, tekitab tuska ja vastumeelsust, justkui tuleks vett silma juurde lisada,» räägib silmaarst Pille Tein.
Tegelikkuses aitavad silmapinna niisutajad dr Teini sõnul põletikuahelat murda ja suuremat silmapõletikku vältida.
