:format(webp)/nginx/o/2017/07/04/6854505t1hec3a.jpg)
/nginx/o/2018/07/03/7933379t1hc415.jpg)
Esmakordselt viis Eesti suurim abivahendikeskus Invaru läbi uuringu abivajajate ja nende lähedaste seas, mis näitab küll üldist rahulolu valdkonna toimimisega, kuid toob esile ka kitsaskohad.
Abivahendikeskuse külastajad: riiklikuks soodustuseks on vaja liiga palju dokumente
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Invaru juhi Enn Leinuste sõnul otsustati viia uuring läbi eeskätt just seetõttu, et leida võimalusi abivahenditeenuse kvaliteedi tõstmiseks ja avastada kitsaskohti, mille kallal veel tööd teha. «Kui lähtume sellest, et 72 protsenti uuringule vastanutest külastab abivahendikeskust iga kuu, siis peame panustama pidevalt selleks, et igapäevaselt abivahenditest sõltuvate inimeste elu muutuks lihtsamaks ja mugavamaks,» selgitas Leinuste.
Rohkem infot soodustustest
Uuringu tulemusest selgus, et inimesed soovivad rohkem teada riiklike soodustuste võimaluste kohta, sest rohkem kui pooled vastanutest (55 protsenti) ei ole riiklike soodustingimustega hästi kursis. «Info kättesaadavamaks tegemine on väljakutse nii abivahendikeskustele kui ka kõigile teistele osapooltele, kes abivajajatega tegelevad. Peame kõik rohkem pingutama, et info oleks kättesaadavam erinevates kanalites ning samuti tuleb inimesi julgustada infot küsima,» märkis Leinuste.
62 protsenti uuringus osalejatest eelistab abivahendite ja nende kohta info saamiseks just esindusi, sest ei otsi tavaliselt infot telefoni või e-kanalite kaudu. Sellist tulemust toetab ka Invaru varasem statistika, mille kohaselt moodustavad kaks kolmandikku ettevõttesse pöördujatest just eakamad abivajajad, kes ei kasuta arvutit ning eelistavad suhelda kohapeal teenindajaga.
Liiga palju dokumente
Uuringus osalenud abivajajad ei olnud rahul olukorraga, kus soodustuse kasutamiseks on vaja tulla esindusse nii paljude erinevate dokumentidega. Leinuste kinnitusel töötab sotsiaalkindlustusamet hetkel selle nimel, et e-lahendused jõuaksid kiirelt ka abivahendite kasutajateni ja väheneks vajadus erinevaid tõendeid endaga kaasas kanda. «Nii mahuka süsteemi väljatöötamine on aga aeganõudev ja vastutusrikas protsess,» tõi Leinuste välja.
Ühtlasi selgus, et kõige sagedamini pöörduvad inimesed abivahendikeskusesse just mähkmete, seejärel liikumisvahendite ning siis tualeti- või vanni abivahendite järele. Kuna täna saab riiklike soodustingimuste abil soetada ühekordseid abivahendeid nagu mähkmed, linad, kateetrid ja nahahooldusvahendid vaid üheks kuuks, peavad väga paljud abivajajad või nende lähedased külastama esindust igal kuul.
Inimesed on uuringu kohaselt hästi kursis abivahendite üürimise võimalusega. 88 protsenti vastajatest teadis, et alati ei olegi tarvis abivahendeid kasutamiseks välja osta, vaid neid saab ka üürida. Leinuste kinnitusel ei tea aga paljud seda, et riikliku soodustusega abivahendi üürimiseks tuleb samuti kaasa võtta soodustust tõendavad dokumendid.
Esmakordselt Eesti suurima abivahendikeskuse Invaru poolt läbi viidud uuringus osales kokku ligi 400 abivajajat, kes külastavad abivahendikeskuse esindusi kaheksas linnas: Tallinnas, Raplas, Rakveres, Paides, Käinas, Haapsalus, Kuressaares ja Pärnus. Uuringu käigus küsiti tagasisidet nii abivahenditega seotud info leviku, teenuse pakkumise kvaliteedi kui ka teadlikkuse kohta, mis puudutab näiteks võimalust kasutada terapeutide ja tehnikute teenust või üürida abivahendeid.
Invaru abivahendikeskus on liikumiserivajadustega inimeste abivahenditele spetsialiseerunud valdkonna suurim ekspert Eestis. Üle Eesti kaheksas linnas asuvates teeninduspunktides käib igal kuul enam kui 10 000 abivajajat. Käesoleval aastal tähistab pere-ettevõte Invaru 25. juubelit.