Kama – näide lihtsuse võlust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kamajahu
Kamajahu Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kama on väga väärtuslik toit. Mitmekesise koostise tõttu on kama üks paremaid taimseid toiduaineid. Lisaks on kamajahu sedavõrd peenestatud, et selle söömine ei tekita «mälumisaparatuurile» lisapingutust ja seepärast võiksid kama süüa nii päris pisikesed kui ka kõrges eas inimesed. Ning mitte ainult palaval suvepäeval, vaid aasta ringi.

Kama on tegelikult iidne jahutoit, mida tunti Venemaal, Soomes, Rootsis, Lätis ja loomulikult meilgi. Eestis oli kama eelkäijaks teraroog, mida valmistati mitme vilja terade ja seemnete segitampimisel. Eesti algne kamajahuretsept sisaldas rohkesti otra. Nimelt seda teravilja kasvatati meil muinasajal kõige rohkem. Hiljem hakati kamajahusse segama teraviljadest kaera, rukist ja nisu ning kaunviljadest hernest ja uba.

Endisaegadel söödi kama eriti palju heinaajal. Tõsi, heinalistele pakuti kama kõrvale toekama suutäiena ka soolasilku, et neil oleks jaksu rasket tööd teha ja ka seetõttu, et palaval ajal tuleb ioonide tasakaalu hoidmist kehas hästi tagada. Soolane kama koos soolasilguga taastas hästi higistamisel kaotatud soolavarud. Rohkesti söödi vanasti ka kamakäkke. Need olid hapukoorega segatud kamajahust pätsitud umbes kanamunasuurused pallikesed, mida söödi kas rõõsa või hapupiimaga.

Valik on lai

Tänapäeval on poes enamasti segukamajahud. Tavalise kamajahu koostises on rukis, nisu, oder, hernes ja sool. Kakaokama sisaldab rukist, nisu, hernest ja kakaopulbrit. Röstitud puuviljalisanditega kamajahu koostisse kuuluvad, hernes, nisu, oder, rukis ja lisandid – näiteks rosinad, kuivatatud banaanid jm. Igasuguste lisandite mõte on selle toidukraami mitmekesistamine. Lisandeid võib kamajahusse või valmis segatud kamasse oma maitse järgi segada ka igaüks ise.

Kama edu peitub juba selle valmistamise lihtsuses ja kiiruses. Tuleb üksnes segada kamajahu piima või mõne hapendatud piimajoogiga, lisada pisut suhkrut või soola, värskeid marju, hakitud maitserohelist vms ning maitsev toidupoolis ongi valmis. Tuleb vaid jälgida, et jahu vedelikuga ühtlaselt seguneks ega jääks tükki. Valmissegatud kama tasub kohe ära süüa, sest selle maitse muutub kiiresti. Kamakördi valmistamiseks võib jahu segada rõõsa koore, hapukoore, kalja, kisselli või isegi veega. Kamajahu säilitaminegi on lihtne: vaja on kuiva ja jahedat hoiupaika. Ehkki kamajahu on toode, milles näiliselt riknemisprotsesse ei toimu, tuleb igal juhul jälgida kasutamiseks ettenähtud tähtaega.

Sisukas kama

Kama on väärtuslik mitmel põhjusel. Tegemist on mitmekordselt kombineeritud segatoiduga, milles teraviljade ja kaunviljade mitmekesisust täiendavad väärtuslikud piimavalgud.

Märksõnad

Tagasi üles