Vanemad mehed ei pelga enam värvilist kanda

Foto: Pexels / CC0 License

Kauaaegne värvikas pedagoog Ester Lokotar on märganud, et mehed kannavad roosasid ja mustritega särke, julgelt ka punaseid ja kollaseid pükse, aga naised kahjuks sellele veel järele ei jõua.

Kes värvi kannab, elab kauem. Nii vähemalt väidab Ester Lokotar. Küll tema juba teab, sest on terve elu riietuses erksaid värve armastanud, nii siis, kui ta oli õpetaja, kui ka siis, kui tegi Eesti iseseisvumise alguses tõlgitööd.

Õpetaja värvikust mäletavad tema õpilased siiani. Värvid teevad tuju heaks ja tõstavad enesetunnet, ütleb Ester. Teadlasedki kinnitavad sama.

Värvipsühholoogid teavad, et alateadvuses mängivad värvid väga suurt rolli. Valge näiteks on noor värv, seda eelistavad kanda aga sageli just vanemad inimesed, kes teavad, et see noorendab. Paljud noored see-eest kannavad musta, et mõjuda tõsiseltvõetavamalt või väljendada protesti konservatiivsuse ja traditsioonide vastu.

Aga miks siis räägitakse pensionäri beežist? See on justkui kirjutamata reegel, et kes jõuab pensioniikka, hakkab beeži värvi riideid kandma. Ükskõik, kas tegemist on mehe või naisega. Riietus muutub valikuliselt kas pruunikaks või võtab ookritooni. Mehed eelistavad liivakarva pükse, jakid muutuvad rohekasbeežiks.

Vanadus toob värviarguse

Vanemaks saades kaotavad paljud julguse kanda erksaid värve. Aga see, kes beeži kasutab, tõmbab end isiksusena tagaplaanile. Paljud vanemad inimesed teevadki nii. Nad on arvamusel, et neil ei sobi enam värvi kanda, sest sellega oleksid nad liialt silmatorkavad. Eriti puudutab see Euroopas just sõjajärgset põlvkonda, kes on saanud lausa nime «beežipõlvkond».

Inimkond aga vananeb ja see, kes tahab nooreks jääda, valib värvi. Sest mitte iga daam, kes on jõudnud pensioniikka, ei taha mõjuda «luitunult» ning mitte iga härrasmees ei taha end veel vanaks tunnistada.

Värvil on psühholoogiline mõju

Oma südamekaunistusega peakatte valis tuntud karikaturist Eduard Tüür seetõttu, et see sobib iga värvi juurde. Ainult nööpidega üleriideid ta enam ei armasta, seetõttu kannab parema meelega erksavärvilisi T-särke. Karikaturistina ta naerab, et kui ta sel aastal veel mõtleb, et kas ta on 78-aastane või 87-aastane, siis arst oli naeratades lohutanud, et järgmisel eluaastal mees mõtleb, kas ta on 88 või 88.

«Kui sa oled vana, siis hall teeb su veel vanemaks,» ütleb Eduard Tüür, kes ise tõmbab hea meelega jalga heledad püksid ja värvilaiguna lisab välimusele punased päikeseprillid.

Hall ülikond või kostüüm on täiesti neutraalne. Kes seda kannab, saab pühenduda tööle, ilma et põrkuks eelarvamustega. Halli kandes mõjutakse soliidselt, samas muututakse hallina nähtamatuks, sest kust muidu tuleb ütlus «hall nagu hiireke».

Hallil on ka positiivne külg – hall toetab karjääri.

Valge on läänes pidulikkuse, puhtuse, pulmade värv. Jaapanis tähendab valge vastupidi surma ja kurbust.

Sinine väljendab usalduslikkust. Kindlasti olete tähele pannud, et telestuudiod kasutavad ekraanitaustana sinist värvi. Sinine on ka truuduse ja usalduse värv. Kes läheb panka laenu saama, see teeb targalt, kui valib kostüümivärviks sinise.

Sinine sümboliseerib aga ka külma ja autoritaarsust, igavikku ja on poisslaste traditsiooniline värv titevankrites.

Kollane on päikeseline, elurõõmus, psühholoogiliselt helendav värv. Kollakalt toonitud prilliklaase soovitatakse just vanematele inimestele, sest nii näeb ka öösel hästi.

Punane on aktiivne, agressiivne, erootiline värv. Selle värviga ollakse keskpunktis, see on pilkupüüdev märk. Uurimused aga näitavad, et punane värv on samas ka hoiatav – 90 protsenti meestest ei julge punast kandvale naisele läheneda. Naine punases ei esita endale kindlasti küsimust, miks mind ei märgata, sest see, et teda märgatakse, on värviga kindlustatud.

Hiinas on punane õnne, tähtpäevade, kinkide ja pulmade värv. Indias sümboliseerib punane puhtust.

Roheline tähendab lääne ühiskonnas puhast südametunnistust ja looduslähedust. Sarnaselt beeži ja maavärviga vahendab see vastutustundlikkust. Tundub, et vanemate inimeste eelistus maavärvide suunas on lausa euroopalik fenomen. Moslemid näevad rohelises islami värvi ja iirlased ühendavad seda püha Patriku päevaga.

Värvivalikus mängib rolli ka sugude erinevus, millele avaldab tugevat mõju kultuuripõhine kasvatus. Kui laps valib instinktiivselt lemmikvärvi, siis edasises elus hakkavad sümbolid tema elus rolli mängima.

Eakate osatähtsus tõuseb

Teadlased on teinud selgeks, et vanemas eas värvitunnetus muutub. Mida täiskasvanumaks inimesed saavad, seda enam eelistavad nad jahedaid värve, lapsepõlve soe punane ja kollane on jäänud seljataha. Vanemas eas naastakse osaliselt soojade värvide juurde, seda põhjendavad teadlased ka evolutsiooni arenguga.