Lõkketuli teeb hingele pai ja annab ihule sooja

Toivo Niiberg
, psühholoog
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pexels / CC0 License

Paljud loodusrahvad on olnud loomult tulekummardajad. See käib ka meie kaugete esivanemate kohta. Volbrituli, jaanituli, iga matka juurde kuuluv lõkketuli. Tuli midagi sümboliseerimas, midagi meenutamas, kuivatamas ja sooja andmas. Tuli lihtsalt selleks, et sellesse vaadata ning mõtiskleda. Oluliste või vähem oluliste asjade üle.

Eestlaste uskumustes on jaanitulele omistatud puhastavat ja tõrjemaagilist toimet, sellepärast tehti ka võimsad lõkked – tulevalguse ja suitsu mõju pidi ulatuma kaugele. Tule maagiline toime oli ka põhjus, miks öeldi, et jaanitulele ei tohi mingil juhul minemata jätta.

Erilise tähtsuse omandas tulekummardamine iidses avesta traditsioonis. Avesta on zoroastrismi ehk idamaa tulekummardajate alustekst, mis pärineb 6.–4. sajandil eKr. Zoroastrismi käsitluse järgi on inimene ja keskkond üks tervik.

Usundi eesmärk on, et inimesest areneks terviklik isiksus. Maise elu vältel on inimesel vaba tahe ja ta võib toetada nii head kui ka kurja jõudu, mille mõlemad pooled on ju tuleleekide olemuses ja tekkes võrdselt esindatud. Sõna avesta tähendus pole teada. Avesta keel on üks muistsemaid säilinud kirjalikest iraani keeltest, mis on lähedalt suguluses sanskriti keelega. Esimese avesta versiooni hävitas 330. aastal eKr Aleksander Suur Persepolise vallutamise ja põletamise käigus, kui hävis suur Iraani kuningate raamatukogu (asus kuningalossis). Avesta on zoroastristide püha raamat, mille vanimad osad, Gatha hümnid, olevat Zarathustra kirjutatud.

Avesta on õpetus, mis aitab õppida igaühel suhtlema oma jumaliku olemuse ja tegeliku minaga, aitab igal inimesel teha igapäevast valikut hea ja kurja, valguse ja pimeduse jõudude vahel, andes sel moel tõuke, et saavutada igaühe kõrgeim eesmärk – õppida arengu kaudu tundma oma hingeelu.

Kui viikingitel oli hea tava surnud põletada, siis avesta õpetuse järgi loetakse surnute põletamist üheks suuremaks patuteoks. Nii juba on nende uskude ja uskumustega, et alati leidub mingi suur lahknevus, mis omakorda viib suurte arusaamatuste ja ususõdadeni.

Tuli on looja ja hävitaja

Ka tulel on hing ja hingus, nagu taimedel, loomadel, veel, maal jne. Arheoloogiliste uuringute põhjal võttis inimene tule teadlikult kasutusele ehk taltsutas selle ligi miljon aastat tagasi. Seega inimese suhe elava tulega on kestnud väga kaua.

See teadmine peaks saatma meid ka ahju või kaminat küttes. Nende toimingute juures võiks inimene enim tulega suhelda. Tulest toodetav energia on õhulisem ega kuivata õhku ruumis liigselt. Teadaolevalt toodab elav tulekolle ruumi vähem ioniseeritud õhumolekule kui elektriline või maaküttel põhinev soojusallikas.

Tuli on looja ja hävitaja, kontrollimatu ja metsik. Tuli muudab kõik materiaalse ja vähegi põleva soojuseks, valguseks, tuhaks ja suitsuks. Tule iseloom on reiki õpetuse järgi puhastav, valusalt põletav, hävitav, kiirelt muundav, jõudu andev, seksuaalne ja maskuliinne. Inimorganismis esindavad tuld nägemismeel, kehasoojus, närvisüsteem ja immuunsüsteem. Tuleenergia annab inimesele vaprust, tugevat tahet, väge, kaitset, autoriteeti ja seksuaalsust. Astroloogia järgi on tulemärgid Jäär, Lõvi ja Ambur.

Mis tuli inimeses muutis?

Suurendas turvatunnet ja kaitses koopasolijaid röövloomade eest.

Pikendas ärkveloleku aega ja võimaldas rohkem tegutseda, arendades käelist ja mõttetegevust.

Tuli andis sooja, selle ümber oli mõnus juttu ajada, suhelda ja uusi plaane seada.

Kuid tule paistel oli ka üksi hea istuda ja mõtteid korrastada ehk mediteerida.

Hiljem avastati ka, et tulel küpsetatud toit oli maitsvam.

Õpiti alet tegema, mis soodustas paikseks jäämist ja taimekasvatust.

Arvata, et just elava tule paistel tekkisid lugulaulud ja saagad, sündisid muinasjutud, arenes kirja- ja lugemisoskus.

Pole kahtlust, et tule ümber sündis esimene klassituba, kus lastele hakati edastama esivanemate teadmisi, seda esmalt jutustuste kaudu.

Kuid tule abil sai maha põletada ja vallutada ka vaenlase elamuid ja kindlustusi.

Tulest sai nii looduse kui ka inimese hävitaja.

Tule mõju uuriti

Tule mõju on ka teaduslikult uuritud. Teadlased eesotsas antropoloog Christopher Lynniga tegid katse, kus osales 226 täiskasvanut, kellele näidati videot kaminatulest. Vaatlusalustel mõõdeti vererõhku enne ja pärast video vaatamist. Teisalt paluti katsealustel jagada oma kogemusi elusa tule vaatlemisest.

Teadlased leidsid, et mida kauem katsealused tuld vaatlesid, seda rahulikumaks nad jäid.

Kontrollrühmale anti kuulata ainult tule tekitatud helisid ja täheldati vastupidist efekti – katsealustel tõusis ärevus ja vererõhk. Arvata, et tule ürgne mõju on mingil määral kinnistunud meie pärilikkuse koodis – tuli rahustas, süvendas suhteid, soojendas ihu ja hinge, tagas turvalisuse ning ärgitas positiivset mõttelendu.

Niisiis samamoodi nagu värvid mõjutab meid valgus või selle puudumine. Vaieldamatult on parimad loodusliku valguse allikad Päike ja elav tuli. Meid ümbritseb kõikjal elektromagnetväli. Elektromagnetväli levib elektromagnetlainena, mida lainepikkuse järgi nimetatakse kas vahelduvvoolu väljaks, raadiolaineteks, optiliseks kiirguseks, röntgenikiirguseks, gammakiirguseks, kosmiliseks gammakiirguseks. Optilise kiirguse ehk laiemas mõttes valguse alla kuulub peale nähtava valguse ultraviolett- ja infrapunane kiirgus. Inimesele on eluks vajalik optimaalne elektromagnetvälja mõju, vastasel korral tekivad häired kogu organismis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles