Juunikuu ajakirja esiküljel on meened, mida ikka puhkusereisilt kaasa tuuakse. Puhkamine muutus Eesti kuurortides populaarseks 1930. aastatel, mil jõukam rahvas suurlinnatolmust end värske õhu kätte tuulutama sõitis. Hoogustus ka reisimine üldiselt ja nii külastas Eestit aina enam välisturiste. Just selliste väikeste mälestusesemetega ujutas suvitushooaegadel siinne portselanivabrikant Nikolai Langebraun poeletid üle. Praegu võivad tema suurte, kasutusväärtusega serviiside hinnad alata juba 1000 eurost ja lõppu hinnaskaalal tegelikult ei olegi, sest esemeid juurde ju ei tule. Kes oli Nikolai Langebraun, kelle dekoreeritud portselan on nüüdseks kujunenud ihaldusväärseks kollektsioneerimisobjektiks, saab lugeda ajakirja 60+ värskest juuninumbrist.
Paljud loodusrahvad on olnud loomult tulekummardajad. See käib ka meie kaugete esivanemate kohta. Volbrituli, jaanituli, iga matka juurde kuuluv lõkketuli. Tuli midagi sümboliseerimas, midagi meenutamas, kuivatamas ja sooja andmas. Tuli lihtsalt selleks, et sellesse vaadata ning mõtiskleda. Oluliste või vähem oluliste asjade üle. Miks armastab eestlane tulle vaadata, kirjutab ajakirja 60+ juuninumbris psühholoog Toivo Niiberg.
Värvipsühholoogid teavad, et alateadvuses mängivad värvid väga suurt rolli. Valge näiteks on noor värv, seda eelistavad kanda aga sageli just vanemad inimesed, kes teavad, et see noorendab. Paljud noored see-eest kannavad musta, et mõjuda tõsiseltvõetavamalt või väljendada protesti konservatiivsuse ja traditsioonide vastu. Aga miks siis räägitakse pensionäri beežist, analüüsib koos värvikate pensionäridega värskes 60+ numbris Thea Karin.
Paar aastat pärast Tšornobõli katastroofi käis üks Lõuna-Valgevene peaarst Tallinnas. Ta rääkis, et sõitis oma oblastis mööda teed ja nägi, kuidas üks mees karjatas lehmi, kelle jalad olid kilekottidesse mässitud. Ta peatas auto, vaatas seda arusaamatult ja küsis mehelt, miks nii. Mees vastas: «Et sõrad kiiritust ei saaks.» See on siiani minu jaoks parim näide «natukene-mõtlemisest». Peaasi et sõrad kiirgust ei saaks! See, et lehm kiiritatud rohtu sisse sööb, ei tulnud mehele pähegi. Just ilmunud ajakirja 60+ juuninumbris arutleb arst ja psühhoterapeut Epp Veski selle näite varal, kuidas mõtestada maailma ja mis vahe on natuke mõtlemisel, laiemal vaatel ja raamist väljas mõtlemisel.