Helmen Kütt: lisapuhkepäevade hüvitamine kergendab omastehooldajate koormat

Pildil: Helmen Kütt Foto: Marko Saarm / Sakala

Riigikogus tuleb kolmapäeval lõpphääletusele seadus, mille alusel tekib täisealise sügava puudega inimese tööl käival lähedasel või määratud hooldajal 1. juulist õigus kuni viiele tasustatud puhkepäevale aastas.

«Kui seni on riigi kulul saanud tasustatud hoolduspuhkust puudega laste vanemad või nende hooldajad, siis juba õige pea laieneb see võimalus täiskasvanud puuetega inimeste hooldajatele. Lisapuhkepäevade hüvitamine aitab mõnevõrra leevendada puuetega inimeste lähedaste ränka koormat. Ühtlasi on see üks esimesi konkreetseid samme omastehoolduse probleemi, millest on saanud meie ühiskonna terav valukoht, lahendamise teel,» ütles riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt.

Viis päeva korraga või päevakaupa

Riiklikult tasustatud puhkepäevad toetavad Küti sõnul omastehooldajate tööelu ja annavad neile juurde vaba aega, et olla koos oma sügava puudega pereliikmega, käia temaga arsti juures ja ka iseenda akusid laadida. Viie tööpäeva pikkust hoolduspuhkust saab kasutada nii ühes osas kui eraldi päevade kaupa. Puhkusepäevi hüvitatakse neile töötajatele, kes käivad tööl töölepingu seaduse alusel ja hüvitise maksmise aluseks on töötasu alammäär. Hoolduspuhkuse taotlemisel, selle arvutamisel ja maksmisel kasutatakse lapsepuhkuse hüvitamisega sarnaseid põhimõtteid.

«Eesmärgiks on laiendada lähiaastail nende inimeste ringi, kellele on täiendavad puhkepäevad ette nähtud, et see ei piirduks ainult sügava puudega isikute hooldajatega,» märkis Kütt. Selleks kohustab riigikogu valitsust koostama 2020. aasta 1. jaanuariks hooldusvajaduse ja selle hindamissüsteemi analüüsi. Sihiks on jõuda 2021. aastast korrani,  et puhkuse lähtekohaks on tegelik hooldusvajadus ja mitte see, kas hooldatavale on määratud puue, lisas Kütt.