/nginx/o/2018/05/22/7857842t1h65d1.jpg)
Uurimus seletab, miks tahavad Hispaania kõrgeealised elada üksi isegi siis kui see osutub majanduslikult keerukaks. Töö autor peab seda Põhja-Euroopa päraste tendentside jõudmiseks Hispaania kultuuriruumi.
Uuring: eakad eelistavad raskuste kiuste üksi elamist
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
22. mai 2018, 18:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asturiase ja Andaluusia piirkondades läbi viidud intervjuu vormis uuringu autorid küsisid üle 63 aastaste elanike käest nende argipäeva, elukorralduse ja majandusliku seisu kohta. Kvalitatiivne uuring võrdles täheldatud tendentse omavahel ning tegi mitmeid huvitavaid järeldusi, miks vanemad inimesed ei soovi muidu perekeskse kultuuriga lõunamaal oma lastega koos elada.
Granada ülikooli teadlane Juna López Doblas seelgitas ülikooli teates, et tänases Hispaanias väärtustavad vanemad inimesed iseseisvust ning privaatsust rohkem kui seltsi. López Doblase sõnul on selle taga praeguse Hispaania pensionisüsteem, mis lubab vähemalt tagasihoidliku omaette hakkama saamist ning majandusliku iseseisvust.
López Doblas rõhutab, et üks tähtsamaid tahkusid üksi elamise puhul on kinnisvara ja elukeskkonna küsimus. Kui eakas hispaanlane peaks kolima oma lastega kokku, siis tähendaks see elukoha vahetust vanurile, mitte tema perele. Endale koduseks saanud majast või korterist ei soovi aga lõviosa küsitletutest lahkud just emotsionaalsetel põhjustel, isegi kui rahaliselt oleks mõttekas oma järglaste juures elada.
Kümnendeid samas paigas elanud inimene ei soovi sealt lahkuda, hüljata armsaks saanud ruumid, elukeskkond, sõbrad. Vastuokslikul kombel tähendaks paljude eakate jaoks oma lastega kokku kolimine sotsiaalse isolatsiooni suurenemist, mitte vähenemist.
Samuti soovisid küsitletud vältida olukorda, mil nad muutuksid oma perele koormaks. Koormav olemine, oma perekonna argipäeva tugev häirimine, oli paljude küsitletute jaoks väga vastumeelne. Inimlikult absoluutselt mõistetavatel põhjustel väärtustasid uuritavad iseseisvust, isegi kui see tähendas majandusliku kitsikust.
López Doblase sõnul on liikumine perekesksest argidünaamikast iseseisvusele tihti valuline. Eriti hiljuti lesestunud inimeste puhul, kes peavad oma koduses majapidamises ja sotsiaalses elus kanda võtma ülesanded, mis varem nende kohustuste hulka ei kuulunud. Uue eluga kohanemine põhjustab paljudele pingeid aga samas aja jooksul hakatakse väärtustama üksi olemisest johtuvat tugevust, enesekindlust ning iseseisvust.