Värske kala söömise hooaeg on ikka olnud kevad ja suvi. Seepärast on praegu ehk õige aeg meelde tuletada, kui laiad on meie vetest püütud kala kasutamisvõimalused ja kuidas kalaga köögis toimetada.
Mul ei ole kasutada täpset statistikat, kuid kaldun arvama, et kõige enam sööme räime ja kilu, lõhet (küll enamasti kaugetest kalakasvandustest toodut) ja forelli. Vähemalt suuremates linnades ja paremini varustatud kauplustest saame osta ka koha, ahvenat, haugi, lesta, ümarmudilat. Harv külaline on poeletil värske siig, angerjas, silm. Vähem süüakse värskelt lutsu, latikat, säinast, tinti, rääbist. Põhjusi võib olla mitu – kas ei ole need kalad suu järgi, pole neid lihtsalt saada või ei osata neist kaladest enam toitu teha. Eriti meie tervisele kasulikke keedetud ja aurutatud kalatoite. Või ei tunne me enam mitmeid kalu ega tea, mida nendest valmistada. Tundub, et sageli ei oskagi me enam suure terve kalaga midagi peale hakata või tundub see nii suure jändamisena, et jätame kala pigem ostmata. Kui on kindel plaan kala süüa ja eri liiki kaladest maitsvaid ja tervisele pai tegevaid toite teha, kuluvad järgnevad nõuanded ehk marjaks ära.
Veendu, et kala on värske
Veendu, et kala on kvaliteetne ja seda käsitletakse poes või turul õigesti.
Turule või kauplusesse värsket kala ostma minnes võiks neile heita esimese hindava pilgu. Mõnd asja on soovitatav natuke terasemalt uurida. Vaadata, kas kala on terve ning muljumata, kas selle lõpused on helepunased (jääs säilitatud kala lõpused on hallikalt punetavad), kas nahk on läikiv ja limane ning limakiht ühtlane, kala silmad selged ja veidi väljaulatuvad. Paisunud, tuhm ja ebaühtlane limakiht on märk kala langenud kvaliteedist.