Kass on sõber, pereterapeut ja üksinduse leevendaja

Foto: Pexels / CC0 Licence

Kass on terane ümbruse jälgija, hea strateeg jahikäigul saaki püüdes ning meie meeleolude ja tunnete peaaegu et silmapilkne tõlgendaja. Häda sellele, kes teda ebaõiglaselt kohtleb – kass ei unusta ülekohut ja maksab selle tegijale varem või hiljem kätte.

Paljud loomapsühholoogid leiavad, et kassi on huvitav uurida, sest tema aju peetakse struktuurilt ja funktsionaalsuselt kõige enam inimaju sarnaseks. Laborikatsetel, mis on spetsiaalselt mõeldud kasside intelligentsuse mõõtmiseks, on kassid järjekindlalt hästi esinenud ja demonstreerinud suurepärast võimet arutleda ja õppida. Nad on vilunud olukorra analüüsijad, keskkonnaga kohanejad ja võimelised eksimustest õppima. Varsti on neile selge, kuidas uksi avada, valgust välja ja sisse lülitada, akna peale koputada, WCs käia.

Kassi võib julgelt nimetada esimeseks kodustatud lemmikloomaks. Inimese ja kassi kooselu sai arheoloogide arvates alguse juba peaaegu 10 000 aastat tagasi. Kodukassi eellaseks peetakse eelkõige Kirde-Aafrikas levinud Liibüa ookerkassi ja võsa-ookerkassi. Seega looduses me metsikut kodukassi ei kohta. Arvatakse, et kodukass kui liik tekkis 3500 aastat tagasi. Kassi peeti Egiptuses pooljumalaks, kellel näiteks tulekahju korral ilmnes omadus inimest hoiatada ja teda hullemast päästa. Kassitapjat karistati rängalt – surmanuhtlusega.

Koer liigina kodustati umbes 7000 aastat enne Kristust, aga mitte kui lemmikloom, vaid tööloom – tema ülesanne oli valvata ja jahti pidada.

Maailma suurimad kassiarmastajad on austraallased – iga kümne elaniku kohta tuleb 9 kodukassi. Lemmikloomana on kass kõige ebapopulaarsem Lõuna-Ameerikas (Peruu) ja Lõuna-Aafrikas (Gabon), kus kass on peaaegu tundmatu.

Igal kassil on oma nägu ja tegu

Erinevad liidud tunnistavad kokku ligikaudu 60 kassitõugu. Nendele tõugudele kehtivad standardid kirjeldavad iga tõu ajalugu, füüsilist välimust ja iseloomu. Väike või suur, sale või tugeva kondiga – kassid jaotatakse kehakuju järgi kolme klassi, millest igaühel on võimalikud ka vahepealsed variandid. Siinkohal kerkib esile üsna üldine, ent siiski tihti täheldatud tendents: mida saledama kehatüübiga kass, seda aktiivsem ta on; mida suurem ja jässakam, seda rahulikum ja vaoshoitum kass. Kuigi sellele nähtusele pole ühtki teaduslikku seletust, on sageli märgatud, et nii lühi- kui ka pikakarvalisi teisendeid omavate tõugude raames on pikakarvalised rahulikumad kui lühikarvalised.

Igal kassil on oma nägu ja tegu nagu inimeselgi. Iga kassi ninamuster on sama unikaalne nagu inimese sõrmejälg. Kaelkirjak, kaamel ja kass on ainsad loomad maailmas, kes tõstavad kõndides mõlemat paremat ja mõlemat vasakut jalga korraga. Selline liikumismeetod tagab kiired vaiksed sammud.

Kass võtab inimese tuju üle

Sinu kass armastab sind ja saab aru, millises tujus sa oled. Kui oled kurb või stressis, võid märgata ka muutust kassi käitumises. Kass sõtkub käppadega siis, kui ta on õnnelik. Kass peaaegu mitte kunagi ei «näu» teise kassi peale. See häälitsus on reserveeritud inimesele. Kass saab oma turvatunde sinu häälest. Räägi oma kassiga! Ole hoolikas valima õiget tooni. Kass saab aru, kui sa tema peale karjud (kuigi ta võib sellest mitte välja teha).

Mida rohkem sa kassiga räägid, seda rohkem räägib tema sinuga. Kass suudab teha üle saja eri häälitsuse, koer vaevalt üle kümne.

Nurrumine on alati positiivne. Urisemine on alati negatiivne, kui ei ole tegu mänguga. Kähisemine on alati väga negatiivne, isegi mängu puhul võib näidata liialdamist. Nurrumine väljendab rahulolu mõnusa keskkonnaga, rahulolu määra näitab nurrumise intensiivsus.

Mis tujus su kass praegu on? Tema silmad, kõrvad ja vurrud ütlevad sulle. Õpi mõistma märguandeid, mida ta sulle annab. Kui kass on sinu läheduses ja ta saba väriseb, siis see on suurim armastusavaldus kassi poolt üldse. Kui ta aga hakkab sabaga vehkima, siis on ta tuju muutunud – parem hoia distantsi. Ohu korral ajavad kassid turja küüru, see väljendab hoiatust. Kõrvade lidusseajamine on hoiatus. Peremehe jalgade nühkimine või ise sülle ronimine väljendab alati positiivset suhtumist.

Üldiselt arvab enamik kasse siiski, et maailm tiirleb ümber nende, ja ka sellega peaks arvestama. Vägisi ei anna teda sülle võtta ega ka temaga mängida.

Kass on kõige rohkem magav imetaja. Ta magab keskmiselt 16 tundi ööpäevas.