Nutitelefon, kass ja ülekaal Vaata, millest kirjutab ajakirja 60+ mainumber

FOTO: 60+

Ehkki anatoomilises plaanis pole lapse sünnis aastatuhandete jooksul midagi muutunud, on toimunud väga suur muutus praeguste emade ja nende emade või vanaemade raseduses, sünnitamises ning beebide hoolduses. Loe altpoolt lähemalt, millest kirjutab ajakirja 60+ maikuu number.

Millised on suurimad raseduse, sünnitamise ja imiku hooldamisega seotud müüdid, mida paljud vanema generatsiooni inimesed veel tõeks peavad, aga mis on uuemal ajal sootuks muutunud, räägivad ajakirja 60+ emadepäevanumbris Pärnu Haigla ülemämmaemand Jelena Laanemets. Oma kogemusi jagavad noored emad.

Paljud loomapsühholoogid leiavad, et kassi on huvitav uurida, sest tema aju peetakse struktuurilt ja funktsionaalsuselt kõige enam inimaju sarnaseks. Laborikatsetel, mis on spetsiaalselt mõeldud kasside intelligentsuse mõõtmiseks, on kassid järjekindlalt hästi esinenud ja demonstreerinud suurepärast võimet arutleda ja õppida. Kassist kui sõbrast, pereterapeudist ja üksinduse leevendajast kirjutab ajakirja 60+ mainumbris psühholoog Toivo Niiberg.

Nutitelefon on praktiline tehnikaseade nagu paljudes peredes sõiduauto. Aga kahe praktilise asja võrdlemine näitab, et neil palju ühist polegi. Auto eest hoolitsemine on üldjoontes selge: tuleb hoida kütus paagis, rehvid-kojamehed töökorras ja järgida autotootja juhiseid selle kohta, millal hoolduses käia. Enamik autojuhte viib auto hoolduseks kas ametlikku või mitteametlikku esindusse, vähemalt mõne tuttava automehaaniku juurde. Kuidas aga nutitelefoni eest hoolt kanda, annab värskes 60+ mainumbris nõu tehnikaalase veebiväljaande geenius.ee peatoimetaja Hans Lõugas.

Oled liialt priske – ise süüdi! Kui paljud meist on seda väljaütlemist taluma pidanud! Järgnevad autoritaarsed õpetused: «Söö vähem! Liiguta ennast! Mine jõusaali! Ära sõida autoga! Unusta lift – jookse trepist üles! Toitu tervislikult!» Ja kui nõuandjale näib, et nõu kuulda ei võeta, järgnevad soovitused minna kursustele. Aastakümnetepikkusest kogemusest teab psühholoog ja tervisevõimlemise treener Reet Pool, et suhteliselt väike osa paksudest inimestest mugib järjekindlalt kreemikooke, kugistab päevade kaupa pekiliha, jalgsi üldse ei käi, spordib tugitoolis. Väga paljud neist teevad, nagu oravad rattal, just ülal toodud nõuannete kohaselt, lootes heausklikult ikka ja jälle, et kilod kaovad. Rahakott tühjeneb – jõusaalid, koolitused, konsultatsioonid, toidulisandid, rasvavabad ning suhkruasendajatega dieettooted ju maksavad, ja mitte vähe! Aeg kulub. Närvid kah kuluvad. Reet Pool lahkab ajakirja 60+ mainumbris, miks maailm pakseneb, mis on ülekaal, kuidas ennast aidata ja end hingepiinadest säästa.

Arstid annavad nõu trükiajakirjanduses. Ilmuvad terviseraamatud, kuulame patsiendiminuteid. Arvutiga askeldaval inimesel on dr Google ühe näpuvajutuse kaugusel. Teleekraanilt saame osa teraapiatest. Mida uskuda, mida mitte? Milline on terviseraamatute ja meditsiiniajakirjanduse mõju lugejatele? «Kõik pole kuld, mis hiilgab,» ütleb vanasõna. Tervishoiutöötajad annavad 60+ veergudel hinnangu, et see kehtib ka Eestis ilmuva tervise(aja)kirjanduse kohta: lugeja peab hoolikalt valima.

Kartul on lugupidamist vääriv toiduaine, mida süüakse meelsasti ja küllalt palju. Eestimaal on kartulit nimetatud ka teiseks leivaks. Tabav nimetus, sest kartul ongi meile olulisemaid liitsüsivesikute (tärklise) allikaid, nagu leibki. Milles seisneb kartuli sisukus kirjutavad maikuu ajakirjas 60+ arstiteadlane professor Mihkel Zilmer ja ajakirjanik Anne Lill.

Tehis on nüüdisaja kultus. Näiteks tehissuhted ehk niinimetatud sotsiaalmeedia. Ka söögilaual on tehisühendid. Sissesöödud tehisühend pole ainevahetusele vajalik, tekitades tasapisi probleeme. Nende avaldumise aeg ja mõju sõltuvad kasutushulgast, tarbimise sagedusest ja kestusest. Alates veebruarikuust tutvustavad Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia doktorant Rando Porosk, meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets ja meditsiinidoktor ja meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer ajakirjas 60+ erinevaid tehismagustajaid. Seekord tuleb juttu kolmest aspartaami derivaadist, alitaamist, neotaamist ja advataamist.

Sageli ei oskagi me enam suure terve kalaga midagi peale hakata või tundub see nii suure jändamisena, et jätame kala pigem ostmata. Sirje Rekkor kirjutab ajakirja 60+ köögikülgedel, kuidas terve kalaga köögis askeldada. Kui on kindel plaan kala süüa ja eri liiki kaladest maitsvaid ja tervisele pai tegevaid toite teha, kuluvad need nõuanded marjaks ära. Muidugi ei puudu ka retseptid.

Tea Raidsalu jagab nutikat nõu igapäevatoimetamiseks. Südameapteegi proviisor Pärtel Relve kirjutab, kuidas oma jalgade tervise eest hea seista.

Ajakirjas 60+ on ka kolumn ja suur ristsõna.

Loe ka neid

Tagasi üles