Viis enim levinud viga mähkmete kasutamisel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Abivahendikeskus Invaru

Pidamatusprobleemidega kokku puutunud inimesed või neid abistavad lähedased eksivad sageli oluliste praktikate vastu, mille tulemusel võib mähkmete kandmine muutuda ebamugavaks ja ka kulukaks. Millised on enim levinud vead ja kuidas neid vältida, kirjutab Keiu Valge Invaru abivahendikeskusest.

Eestis on pidamatusprobleemide all kannatajaid märkimisväärselt palju - seda tõendab ka asjaolu, et kõige enam pöörduvad inimesed Eestis abivahendikeskusesse just uriinipidamatusega seotud toodete soetamiseks. Invaru klienditeeninduse valdkonna juhi Kadri Tiido sõnul on nõudlikkus ja teadlikkus pidamatustoote osas suurenenud ning ainuüksi 2017. aastal osteti Invarust üle 1,7 miljoni mähkme. Samas kohtab Tiido sõnul abivahendikeskuses  iga päev külastajaid, kes ei kasuta mähkmeid õigesti ning võivad nii oma nahale liiga teha ja põhjendamatult rohkem raha kulutada.

Viga 1: kasutatakse kahte uriinipidamatuse toodet korraga

«Üks levinud valepraktikatest on näiteks see, et soetatakse püksmähe ja side ning kantakse neid koos. Side pannakse püksmähkme sisse ja vahetatakse seda tihedamalt, püksmähkmega tahetakse aga justkui kindlustada, et mähe ei lekiks,» selgitab Tiido. «Kuigi võib tunduda, et nii on kindlam igapäevatoimetusi teha, võib mitmest kihist koosnev paks mähe naha hoopis hauduma ajada ning muuta selle punetavaks ja tundlikuks, mis lõpuks mähkme kandmise hoopis ebamugavamaks muudab.» Tiido sõnul on mähkmed toodetud nii, et nad laseksid nahale õhku ligi ja «hingaksid», kuid kui neid mitmes kihis kasutada, siis on õhu liikumine kindlasti raskendatud.

Lahenduseks oleks Tiido sõnul hoopis õige suuruse ja imavusega mähe. «Kuigi teemast rääkimine võib tunduda liiga isiklik ja ebamugav, julgustan abivajajaid seda siiski tegema ja selgitama oma muret ning soove abivahendikeskuste klienditeenindajatele, kes aitavad kindlasti leida sobiva mähkme. Teistsuguseid mähkmete mudeleid võib esialgu ka ühekaupa proovida ja alles siis suurema koguse soetada, kui on kindel, et just see mudel sobib kõige paremini. Oluline on silmas pidada, et mähe oleks nii väike kui võimalik ja nii suur kui vajalik,» soovitab Tiido.

Viga 2: kasutatud mähet pestakse või kuivatatakse ja kasutatakse uuesti

Kui tegemist pole just spetsiaalselt mitmekordseks kasutuseks ette nähtud pestava uriinipidamatuse tootega, ei tohi kasutatud mähkmeid pesta või kuivatada ning neid uuesti kanda. «Mähe kaotab oma esialgsed omadused, ei ima piisavalt, materjal muutub tükiliseks ning on ebahügieeniline,» selgitab Tiido. Ta oletab, et mähkmeid pestes üritatakse ehk raha kokku hoida, kuid selle asemel võidakse põhjustada hoopis ebameeldivamaid tagajärgi - näiteks niiskust läbilaskva mähkme tõttu rikutud riided või mööbel. Pigem tasub Tiido sõnul panustada õige imavusega sidemele või mähkmele.

Viga 3: mähet vahetatakse liiga harva või liiga tihti

Sooviga raha säästa tehakse Tiido sõnul sageli ka see viga, et vahetatakse mähet liiga harva, kuigi tegelikult on igal sidemel ja mähkmel olemas tootja poolne piir vedeliku imavuse osas ning mähkme pikem kasutamine ei pruugi olla mugav ega nahasõbralik. «Üldiselt tuleks sõltuvalt kasutajast vahetada mähet 3-4 korda päevas, öösel võib mähe olla kasutuses ka kuni 8 tunni jooksul. Kui selgub aga, et mähkme vahetamise ajal ei ole mähe täis saanud, tuleks edaspidi valida väiksema imavusega mähe, mille hind võib ka mõnevõrra odavamaks kujuneda,» soovitab Tiido. Selleks, et abivajajatel oleks võimalik mõistliku kulu eest endale piisavas koguses mähkmeid soetada ja neid kohe vajaduse tekkimisel ka vahetada, pakub riik võimalust soetada mähkmeid soodushinnaga.

Samas leidub ka neid, kes vahetavad mähet liiga tihti. «Ka siin tasub meeles pidada, et mähkmel on tootja poolt ette nähtud imavuse piir ja oleks mõistlik see ära kasutada - nii kulub mähkmetele ka mõnevõrra vähem raha,» märgib Tiido.

Viga 4: kasutatakse liiga suurt mähet

«Samuti on üheks levinuimaks veaks see, et soetatakse vajalikust suurema imavusega mähe, arvates, et see peab kauem vastu ning seda ei pea nii tihti vahetama. Tegelikult on aga suur mähe kandjale ebamugav,» selgitab Tiido. Seda tasub arvestada ka lähedaste hooldajatel, kes vahetavad mähet sageli pigem hommikul ja õhtul,» selgitab Tiido, et mugavam ja ka rahaliselt mõistlikum on soetada ikkagi õiges suuruses mähe.

Tiido lisab, et liiga suure mähkme kasutamine pikaajalisel eesmärgil, aga ka harv mähkmete vahetamine või mitme mähkme kasutamine korraga, tekitavad intiimpiirkonna nahale suurema koormuse, häirivad õhuvahetust ja tekitavad suuremat niiskust. Kokkuvõttes võib selline pidev seisund tekitada pidamatusprobleemiga kaasneva nahaärrituse, mistõttu tuleks naha seisundit kindlasti jälgida ja õigeid abivahendeid kasutada.

Viga 5: kardetakse proovida teistsuguseid mudeleid

«Eks me kõik ole oma harjumuste ohvrid ning iga uus asi tundub esialgu võõras. Nii näeme ka Invaru esindustes, kuidas meie külastajad soetavad aastaid samu mudeleid, kuigi turule on tulnud samas hinnaklassis mõned palju mugavamad mudelid ja mõnikord on ka abivajaja seisund muutunud, mis tingib vajaduse teistmoodi mähkme järele,» räägib Tiido. «Paljud ehk veel ei tea, aga tegelikult saab mähkmeid ka ühekaupa osta - näiteks selleks, et proovida, milline mudel kõige paremini sobib. Ja alles pärast sobiva leidmist saab soovi korral suurema paki soetada.»

Tiido julgustab abivajajaid ja nende lähedasi küsimuste korral kindlasti spetsialistide poole pöörduma, kas näiteks konkreetset mähet, selle õiget kasutust, naha hooldamist või muid abivahendeid puudutavate küsimuste korral. «Oluline erinevus mähkmete kasutamisel on kasvõi see, kas mähet või sidet kasutab aktiivne inimene või voodihaige ning kas tegu on nõrga või tugeva pidamatusprobleemiga. Juhul kui mähet tuleb soetama abivajaja lähedane, tasuks kindlasti teha eelnevalt selgeks mähkmete kasutaja puusaümbermõõt kõige laiemast kohast,» soovitab Tiido ning paneb südamele, et abivajajad arutaksid pidamatusprobleemi teemat ka oma perearsti vastuvõtul.

Tagasi üles